KÕIK, MIS HIILGAB, POLE KULD: Eesti neljapaadimeeskonnal on MK-etapivõit taskus – nüüd võib mured unustada ja koos treener Tatjana Jaansoniga poseerida, piltilus Rotsee järv taustal.Foto: Gunnar Press
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
11. juuli 2005, 00:00

Jüri Jaanson: võidukat neljast mõnitatakse (10)

«Neljases endas läheb töö hästi,» ütleb sõudmise olümpiahõbe Jüri Jaanson Luzerni MK-regatil. «Ent kui treener Tatjana Jaanson kuulub olude sunnil kaatri mootoriküünalde vahetamise kiiruses Eesti esikolmikusse, tähendab see kogu neljase mõnitamist.»

«Tanja oskab isegi paati remontida!» kogub Jüri Jaanson tuld. «Sõudeliit ja klubi Pärnu räägivad vastastikku mingitest mutritest, aga treeneri kaatril on igivana mootor. Sealsamas ellingus seisab tuttuus mootor, mida ei tohi kasutada…»

(«Jüri, ära nüüd ärritu, sul on seda energiat paadis vaja!» palub Tatjana abikaasat. «Räägime. Aga räägime vaikselt ja rahulikult. Nagu muinasjuttu.» «Kurat!» vastab Jüri, püüdes end kuulekalt rahulikuks sundida.)

«Ükskõik mil moel, aga mootori küsimus tuleb lahendada!» leiab sõudja.

Vinogradov sõuab jõel, treener kaatriga slepis

«Kujuta pilti: meie sõuame ja Tatjana jääb keset jõge maha mootorit parandama! Oleg Vinogradov arendab jõudu nii, et sõuab jõelt klubisse, Tatjana kaatriga slepis!»

(«Jüri, ma palusin: rahulikult!» manitseb Tatjana ja pöördub ajakirjaniku poole. «Keegi peab need asjad välja ütlema. Ja see on ikka Jüri.»)

«Jüril on õigus, kui ta sõudeliidu ja klubiga pragab,» tunnistab Tatjana. «Meil on praegu selline võimalus midagi ära teha… Ja kui neljases istub kolm klubi Pärnu sõudjat, peaks klubi ju parima andma!»

Jüri Jaanson matab lõunauinaku plaani ja tulistab puusalt: «Minu juurde tulid Keskerakonna juhtfiguurid Kalle Laanet ja Ain Seppik. Ju aimab igaüks, miks nad tulid. Meile pakuti abi: kas Pärnu klubi heaks saab midagi ära teha. Ütlesin, et hakatuseks on meil palju kasutamata sisemisi reserve… Kurat, Margus Tammekivi, klubi Pärnu president üle kümne aasta, on ju keskerakondlane! Pole ühtki tegu, mida ma tema nimega seostaks!»

«Miks ei ole!» vaidleb Tatjana. «Et klubi angaarist ilma jäi, on ju Tammekivi tegu!»

«Ma räägin positiivsetest asjadest,» vastab Jüri.

Jüri Jaanson näeb selget MM-kulla potentsiaali

«Neljane liigub, aga järgmiseks treeninguetapiks oleks vaja kaht kahepaati – et tuua vaheldust ja kruvida konkurentsi,» jätkab Jüri Jaanson. «Peatreener Jaan Tults teab seda, aga pole seni reageerinud. Täna rääkisin temaga sööklas uuesti. Teised istusid bussis ja ma tean, et nad kirusid: jälle ootame Jaansonit…»

«Tõnu Endrekson on vend, kes ei lähe kunagi nugade peale. Ta mõtleb umbes nii: olgu, kui kullavõiduks võimalusi ei anta, eks võidelgem siis mõne muu medali eest… Poisid oleks praegu rahul MM-pronksiga, aga nende selge potentsiaal on kuld!» kinnitab Jüri, kellel endal on MM-kuld aastast 1990 olemas.

«Või võtame massööri!» leiab ta uue teemaarenduse. «Oleme Ulvi Veideniga väga rahul ning laagrites ja võistlustel on ta ka käepärast. Aga muul ajal teeb ta põhitööd ja kui mul massaaži on vaja, pean vahel kolm päeva ootama.»

«Potentsiaalilt on see tõesti kolossaalne nelik. Olukord, kus kõik ühte paati istusid, tuleks ära kasutada,» on Tatjana päri. «Aga mida me ütleme, kui MMil neljandaks jääme… Teame, et mõnigi oluline trenn jäi paadimootori rikke tõttu ripakile, ja et alati polnud massaaži…»

«Ühepaadi ajal sain siis, kui kodus asjad ummikusse jooksid, öelda adjöö ja kaduda Ameerikasse harjutama,» noogutab Jüri Jaanson. «Aga neljapaat ehitatakse üles kodus. Neljast tervikuna ei saa kusagile mujale sokutada, neljane särab ainult koos.»

«Pärnu klubis kõik laguneb. Ütleme, et saame MMil tulemuse ja tahame jätkata. Ma pean konkreetsel sügisel andma meestele konkreetsed ülesanded, mida ei saa asendada juttudega olude peatsest paranemisest. Ma ei tea, kas saangi neid ülesandeid anda… Ja kui nii on nelja absoluutse tipuga, siis mida saan oma noortele õpilastele pakkuda…»

(«Kuule, Jüri, aga äkki ei maksa neid asju ikka rääkida? Pärast ütlevad, et kõik on hästi, ainult Jaansonid virisevad. Ja sa ju tead, et isegi kui sina kellegi kohta midagi ütled, tullakse minu kallale! Sinuga nad ei julge…» kahtleb Tatjana.

«Ja sa kardad väikest inimest, kes mees-mehe-vastu rääkida ei julge! Viska klubis uks tagantkätt kinni, kartmata, et sind lahti lastakse! Küll me hakkama saame! Siis saad teada, palju sa väärt oled…»)

«Pärnu klubis seisab viis kahepaati remonti oodates kasutult,» ütleb Tatjana. «Pole meestki, kes neid remontima peaks.»

Endrekson kinnitab: Jaanson nõuab õigeid asju

Et räägitu pole «Jaansonite virisemine», kinnitab paatkonna ideeline liider Tõnu Endrekson.

«Jah, treeninguid on tuksi läinud. 6x2000 meetri lõigutrenn pole ju õige, kui kaater seisma jääb ja treener ei saa aega mõõta. Olen kuulnud, et uus mootor tuleb. Ja Arts (sõudebaasi juhataja Arvo Loorits – G.P.) ütleb, et kui tema sõidab, pole vanalgi mootoril häda midagi. Konkurentsi kohta ei tea ma öelda, aga vahelduseks oleks kahepaatidel hea sõita küll. Massaaži pead, jah, kokku leppima enne, kui õigupoolest tead, millal sa seda vajad.»

Endrekson räägib tõesti leebel moel, ja teab seda isegi: «Võin minagi nõuda, ent mitte sellises vormis kui Jüri. Nõus, nugade peale ma ei lähe. Ei tea lihtsalt, kas sellest kasu on. Toetan nüüd nõudmisi sellega, et ütlen: kaatrimootorit, kahepaate ja pidevat massaaživõimalust on vaja. Varustus peab korras olema. Sportlasel ei tohiks olla tarvidust korraldusasjade pärast muretseda.»

Peatreener Jaan Tults: iga probleem võimendatakse

Koondise peatreener ja sõudeliidu peasekretär Jaan Tults ohkab kohe päris sügavalt, kui kuuleb, et «Jaanson nõuab jälle». Nõudmised võtab ükshaaval läbi temagi.

«Mootoriprobleem tõuseb ja kaob. Esimesel korral, kui Jüri helistas, ta teatas: nüüd on neljalise ettevalmistus p*****, sest Tatjana kaatri mootor on p*****. Ütlesin, et sõidan hoobilt arvet välja võtma ja uus mootor tuleb. Siis helistas Jüri uuesti ja ütles: stopp, tema otsib Internetist sellise mootori, mida täpselt vaja on. Ei leidnud ta midagi, aga probleem kadus, sest vana mootor toimis taas. Järgmiseks helistas ekstaasis Tanja jõe pealt: kaater seisab.»

(«Ma ütlesin, et oota ostmisega natuke, uurime, kuidas parima saab. Ning katsume seni klubis seisvat uut kasutada,» kommenteerib Jüri Jaanson. «Aga uurimiseks pole veel aega olnud.»)

Nojah, raha on probleem, aga 25 000 krooni maksev mootor pole asi, mille taha võimalik MM-tiitel jääb. Looritsal võib õigus olla, et selle mootoriga võiks veel kaua töötada, aga naisterahva käes peab olema lollikindel varustus.

Kahepaatide saamine või mittesaamine pole asi, mille taha MM-kuld võiks takerduda, kui poisid muidugi Jürka mula liiga tõsiselt ei võta. Treener Igor Grinko, kes Jüri mullu olümpiamedalini aitas, naeris kahepaadijutu peale. Ta ütles, et pigem aitaks kiirust tõsta kuuepaadis harjutamine. Aga olgu, kui paatkond tahab, siis luban, et 18. juuliks, mil Pärnus järgmine laager algab, on need paadid ühel või teisel viisil olemas.

Massaažiasjadest pole mulle räägitud. Kuni probleeme pole, töötab neljane rahulikult ega räägi, mida vaja võiks olla. Kui ilmneb pisimgi probleem, võimendatakse seda.»

«Tähtsaim oleks saada toimima tugijõud.»

Tults arutleb: «Mina ei näe kõige olulisemat probleemi eraldi ei mootoris, ei kahepaatides, ei massaažis. Loomulik, et kõik peaks klappima. Maailmatasemel neljane peaks valdama kaht identset neljapaati, kaht kahepaati, nelja ühepaati, mitut komplekti aerusid, nelja alpitelki, pidevat toitlustusspetsialisti ja massööri. Mehed peaks saama rohkem raha. Ja nii edasi.

Tähtsaim oleks saada toimima tugijõud, kes tagaks loetletu ning korraldaks pideva füüsilise ja psühholoogilise ettevalmistuse. Peaks olema mänedžer, kes tegeleks üksnes neljasega. See on siht, milleni me paatkonna esimesel hooajal ei jõua.»

Õnneks ei tea vastased, milliste küsimustega eestlased üksteist pommitavad, ning peavad Eesti neljapaati MMi favoriidiks.

Rein Kilk: «Ükski pisiprobleem ei jää lahenduseta.»

Sõudeliidu president Rein Kilk on lennukatele ideedele katet leidnud. Miks neljapaat, kelle edukuse järgi sel sügisel Eesti sõudmisele hinnangut antakse, vajadusel otse Kilgi poole ei pöördunud?

«Kilk loob imidžit ja toob alale raha sisse. Aga me ei tea, kus on ta taluvuse piir. Kui tülitada teda tühiste kaatrimootoriprobleemidega, võib ta arvata, et sõudjad ongi virisejarahvas,» käib Jüri Jaanson välja lihvitud vastuse.

«Eesti sõudmine on püsinud entusiasmi varal ja praegu tuleb tegelda kõikide strateegiliste küsimustega baasidest alates. Üleöö kerkinud neljasel, mida juhatab ootamatult edukaks ja julgete otsustega tipptreeneriks osutunud Tatjana Jaanson, on mõistagi teised küsimused kui kogu sõudmisel. Olümpiakomitee koosolekul panin ette, et kui tahame ka Pekingi mängudelt kolme medalit, tuleb kümnele medalivõimekale luua eritingimused,» räägib Kilk, valmis musta pesu pesema.

«Niisiis, otsustasime, et jääme neljasega regatijärgseks päevaks Luzerni ja võtame punkt-punktilt läbi pisiasjad, mis MMiks valmistumist takistada võiks. Viimase kui küsimuse lahendame kohe.»

Ühesetuusad Jaanson, Cop ja Chalupa kolisid neljasesse

Mitmed Jüri Jaansoni vanad võitluskaaslased on paati vahetanud.

Kõige ammusem rivaal Vaclav Chalupa, 37 aastat vana, on kõrgtasemel võitnud hulga hõbedat ja pronksi. Nüüd sõuab temagi Jaansoni kombel neljasel.

Sloveen Iztok Cop (33), kes edestas MMil 1995 läbi hooaja võitmatuna püsinud Jaansonit ja hankis hiljem kahepaadis Luka Spikiga olümpiakulla, lõi tänavu neljapaadis – küll Eesti puudumisel – kinni Müncheni MK-etapi. Luzernis võitis ta Spikiga kahese, aga Jaapani MMil tahab taas neljapaadis istuda.

Ateena olümpia pronks bulgaarlane Ivo Janakiev (29) võttis paari vend Martiniga ja lõpetas Luzernis B-finaali viimasena.

Ühepaadis jätkavad Ateena MMil Jaansonit edestanud norralane Olaf Tufte (29) ja sealsamas põrunud sakslane Marcel Hacker (28), maailmameister aastast 2002. Luzernis said nad kolmanda-neljanda koha, lastes ette tšehh Ondrej Syneki ja uusmeremaalase Mahe Drysdale´i.