Oktoobris 42. sünnipäeva tähistav Jüri Jaanson lõpetab üle hulga aastate hooaega, mil haigus või vigastus ühtki sõudepäeva ära ei sundinud jätma. Ta tunneb end kuuendale olümpiale vastu minnes tugeva ja tasakaaluka mehena.

Praegu peavad Jaanson ja temaga seltsis MM-pronksi võitnud Tõnu Endrekson puhkust, mille kestel vanameister külastab Tšehhimaal igirivaal Vaclav Chalupat ja osaleb tolle sõuvõistlusel. Treeningud algavad taas 25. septembril kell 9.

Tänase tarkusega karjääri alustades loobuks ehk kohe

Sa võtsid MMi medali vastu kuus nädalat enne 42. sünnipäeva. Mida sa endale ja teistele sellega ning kesksuvise MK-võiduga tõestasid?

Mida oli mul tõestada? Ise pole ma kunagi vanusepiiride üle arutlenud. Kümne aasta tagusel MMil ei teinud mulle mingit muret, kas ma 41sena jaksan sõuda või mitte. Mõtlesin pigem, milliste vigade tõttu ma 13. kohale jäin.

Seda nüüd küll, et täna ma tean: tugeva põhjaga treenitud mees võib tipus sõuda vanemanagi, kui mina olen. Seda muidugi juhul, kui organism kusagilt järele ei anna ja motivatsiooni jätkub.

Debüteerisid MM-finaalis 21 suve tagasi, aga oled nüüdseks võitnud suuri medaleid vaid kuuel hooajal. Hullem veel, sa oled ülejäänud aastatel medalikohast väga kaugele langenud. Mis saaks, kui sa tänaste tarkustega karjääri otsast alustaks?

See on nagu tagantjäreletarku-sega ikka. Palju asju teeks teisiti, aga ehk ei võtaks ma sporditeed üldse ette, kui teaks, millised raskused sõudjaid üheksakümnendate alguses ootavad.

Kui inimene käib ülikoolis, toimub rööbiti kaks arengut: maailmas edenevad üldised teadmised ja inimene edeneb omakorda nende teadmiste suhtes. Täpselt samuti on sõudmise ja sõudjaga. Muidugi olen ma täna teadmistelt rikkam ja kogenum ning oskan olukordi täpsemalt hinnata ja vilunult suheldes paremini lahendada. See ei tähenda, et ma peaks sellisena karjääri alustades igal aastal medalil olema.

Kas kustutamata nälg, mida sa viieteistkümne hooaja lõpul tundnud oled, kannustaski sind aina jätkama?

Vaata, medalid on tähtsad, aga need pole primaarsed. Erinevalt paljudest teistest on sõudmine dünaamiline spordiala, mida saab nagu tervisejooksugi harrastada kõrge vanuseni. Ma tõesti ei tea, mida ma tippspordi asjus otsustaks, kui mul kõik medalid käes oleks. Aga ma sõuaksin igal juhul ja naudiks seda. Teha raske treening ja pääseda siis sauna – nauding! Harjutada külmas ja märjas ning astuda sooja tuppa – nauding! Ma tean, et kaifin selliseid olukordi elu lõpuni.

Kümme aastat tagasi käisin Iztok Copil Sloveenias külas ja tema teadis täpselt, et sõuab täiega Sydneyni ja siis aitab, elu pakkuvat muudki huvitavat. Siin ta nüüd on, kogub tänaseni kulda ega ütle enam, et hakkaks loobuma. Ta läheb tipus edasi, olles ometi võitnud ammu kõik võimaliku!

Ehitus, arvuti ja fotograafia väldivad juhtme kokkujooksu

Palju mõjutas sind näiteks 35aastasena jätkama tõsiasi, et sa ei osanud peale sõudmise suurt midagi, ja et sul polnud ka tulevikuks midagi kõrvale pandud?

Mul on kaks kätt otsas ja küll ma pere nendega kaetud ja toidetud saan. Ehkki, jah... praegu, kui ma selliste asjade peale enam iga päev mõtlema ei pea, on lihtsam küll.

Miljonäriks said 2004 Ateena olümpial hõbedat võites. Siis pealkirjastasin medaliintervjuu sinu irvitusega "Miljonärina olen kõrk ja ülbe... Lollus!" Aga palju majandusliku kindluse teke sind tegelikult muutis? Tundub, et sa oled nüüd tasakaalukam.

Täpselt nii – tasakaalukam. Mitte rahulikum, sest tippsport rahulikkust just ei soosi, vaid tasakaalukam. Tugevaks teeb sisemine tasakaal!

Oleks mu eesmärk reisida üksnes äriklassides ja ajada kõiges luksust taga, ei tuleks ma omadega välja. Oleks eesmärk omada vaid hütti ja autoromu, saanuks ka enne Ateenat hakkama. Kuid igaüks kehtestab endale raamid, millesse tahaks sobida, ja satub sisemisse konflikti just siis, kui ta raamidesse ei sobi

Ma ei saa öelda, et mul olnuks varem mingeid komplekse. Rahapatakas polnud eesmärk. Teadsin, millega tegelen, ja teadsin, et sõudmine pole rikastumiseks just kõige parem ja riskivabam tee. Aga mäletan küll neid aegu kusagilt 1994. aasta lõpust, kui pidin pärast rasket trenni sõbralt lõunasöögiks 25 krooni laenu võtma – teadmata, millal tagasi saan maksta.

Sul oli võimalik investeerima hakata pärast 2000. aastat, Sydney olümpia kuues koht toeks. Kui tõsiselt majandustegevus ellu vaheldust tõi?

Jah, 2000 tegime vennaga esimesed investeeringud fondidesse ja aktsiatesse, hakkasime maja ehitama ning vanaisa pärandusega tegelema. Ma ei usu, et rutiinne töö – näiteks arvete kirjutamine või ehitusmeestega jagelemine – oleks suurem asi vaheldus. Treeninguperioodil see pigem segas puhkamist.

Positiivne oli, et sain eluga reaalse kontakti ja et sport ei kujutanud endast enam kogu mu maailma. Uuest tegevusest oli mulle kui inimesele kasu, aga kas sellest oli kasu ka mulle kui sportlasele, otsustagu teised. Sportlasele peaks sajaprotsendiline pühendumine ikka kõige parem olema.

Igatahes palkasime kaks aastat tagasi firmale tegevjuhi ning mul oli treeninguteks taas rohkem aega ja energiat.

Sinu puhul tundub, et ainult spordile mõtlemine võib juhtmed lühisesse viia.

Juhe võiks kokku joosta küll, kuid ohuolukorras hakkavad tööle enesekaitsemehhanismid. Minu puhul võtsid pingeid maha arvutiasjandus ja fotograafia. Ehk tõesti aitas majandusküsimuste lahendamine kah pisut.

Sõudmist ei takista miski, millele praegu vastu ei saaks

2004. aastani oli su tehnika nii kõikuv kui üldse võimalik – mõnel suvel nautisid lennutunnet, aga enamasti ei saanud asjale pihta ning piinasid kahtlustega ennast ja teisi. Ent Ateena-hooajast oled stabiilne sõudja. On see puhtalt Igor Grinko teene?

(Lugejale: ukrainlasest treener Grinko, kellega Jaanson tutvus paarkümmend aastat tagasi Liidu koondises, töötas USAs, kui 2002 taas kokku juhtuti – G.P.)

Igori teeneid oli loomulikult selles, et ma tehnika taas kätte leidsin ja Ateenas medali sain. Leitu jäi aga püsima erinevate tegurite koosmõjul, tähtsaim oli just leitud sisemine tasakaal.

Üheksakümnendatel polnud mul tippsportlasele tarvilikku turvatunnet. Polnud toetuspunkti. Lisame siia Eestimaa heitlikud ilmad ja... mis stabiilsust sa ikka loodad!

Nüüd töötab Grinko Hiinas. Palju te suhtlete ja kas on võimalik, et ta aitab sul Pekingi olümpiaks valmistuda? Palju Grinko su põhitreenerit ja abikaasat Tatjana Jaansonit nõustab?

Suhtleme Igoriga piisavalt sageli ja põhjalikult. Alles äsja istusime Müncheni MMil koos ja rääkisime paljust, ka sõudmisest. Kodus suhtleme Skype´i vahendusel. Tanja võib Igorilt alati nõu küsida või ideedele toetust saada.

Olümpia eel Hiinasse laagrisse minek on üks paljudest võimalustest, millel on oma head ja vead. Iseenesest harjutasin seal veebruaris 2005 kolm nädalat Hiina koondisega ja olusid tunnen.

2004 murdsid varbaluu ja haigestusid kesk suve. 2005 katkestas valu su rinnus neljapaadi Trakai-laagri. Hooaja 2006 jätsid ninakoopapõletiku, angiini ja mandlilõikusega hoopis vahele. Paistis, et vanus hakkab ikkagi segama, aga tänavu oli vigastustest-haigustest täiesti prii hooaeg!

Jah, tänavu polnud terviserikkeid, mis sundinuks sõudmisest päevakski kõrvale jääma. Kui vananemise ilminguid otsida, siis loomulikult pole lihased nii elastsed ja dünaamilised, kui olid 10-15 aastat tagasi. Väga teravaid spurte nendega enam ei tee, laugemaid küll, sest võimu tundub lihastes olevat. Amsterdami MK-etapi võitsime ju puhtalt lõpuspurdiga.

Pole mingit kahtlust, et sa Pekingi olümpiani jätkad. Kuid kui sa olümpia järel loobud, siis miks? Milline keti lülidest võiks esimesena üles ütelda?

Ma oskan öelda, et pärast kõva pingutust kipub südamesse arütmia tulema, ja et ma väsin pisut kiiremini kui varem. Aga kokkuvõttes ei takista mind praegu sõudmast miski, millele ma vastu ei suudaks seista.

Keti nõrgim lüli võib erinevatel hetkedel erinev olla ja sellega tuleb tegelda. Aga targem on see küsimus esitada doktor Muza Lepikule!

Kas on võimalik, et sõuad Londoni olümpial 2012?

Sellest rääkime pärast Pekingit.

Doktor Muza Lepik: "Jüri on meedikutele põnev materjal."

Jüri Jaanson soovitas küsimuse, milline tema organismi lülidest esimesena loksuma võiks hakata, esitada sõudjate arstile Muza Lepikule. Doktor Lepik laiutas käsi: "Ma tõesti ei tea. Jüri on meedikutele põnev materjal, lausa fantastika. Ta saab absoluutses tipus vanusele vaatamata suurepäraselt hakkama, tema füüsis on laitmatu. Kui jätkub motivatsiooni ja tahtmist, siis tervise poolest võib ta veel kaua sõuda."

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis