Foto: Kalev Lilleorg
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
11. september 2007, 00:00

Ragnar Klavan – jalgpallur, kes maksab miljon eurot (3)

Ragnar Klavan ehk Raku on 21aastane. Kui enamik temavanuseid Maarjamaa vutimehi unistab mõnda koduse meistriliiga klubisse murdmisest, siis unistuste tase on teine – tema sihiks on Inglismaa kõrgliiga ja Londoni Arsenal.

Klavan oli eile heas tujus – hoolimata sellest, et lennureisil Amsterdam–Praha–Skopje oli ta pagas kaotsi läinud.

Algselt ei pidanud Hollandi kõrgliigas Almelo Heracleses leiba teeniv Klavan Andorra-mängus saadud punase kaardi tõttu Makedooniasse üldse reisima, ja lisaks pole kaduma läinud kohver tema jaoks midagi uut.

"Olen juba nii tark, et võtan tähtsamad asjad alati käsipagasiga kaasa."

Suhted treeneriga paremad kui mullu

Mis on jalgpalluri jaoks kõige tähtsamad asjad?

Putsad ja pass, otse loomulikult!

Kuidas senise klubihooajaga rahule jääd?

Meeskonna seisu arvestades pole kiita, aga mul isiklikult läheb hästi. Suhted treener Ruud Broodiga on samuti mullusest paremad.

Milles need paremad suhted seisnevad?

Mullu olin universaalmängija, aga pidev uue kohaga harjumine oli raske. Nüüd leppisime enne hooaja algust kokku, et ta kasutab mind vaid kahel kohal – vasakkaitses või vasakul äärel. Nendel kohtadel tahan ka ise kõige rohkem mängida.

Hollandis on sul läinud hästi, sest suvel huvitus sinust kuulu järgi isegi meister PSV Eindhoven. Vastab see tõele?

PSV osas ma teadsin, et nad otsivad vasakkaitsjat, aga eelmise hooaja lõpp polnud mul nii hea.

Konkreetse pakkumise tegi mullune kuues klubi FC Groningen. Seal taheti mind väga, aga Heracles küsis mu eest üpris suurt summat. Kaup jäi katki. Kui läksin Oslo Vålerengast Heraclesse, maksti mu eest

250 000 eurot. Praegu küsitakse üle miljoni euro.

"Mis pisipere? Olen ju ise laps veel!"

Su leping Heraclesega kestab veel aasta. Seejärel Heracleses jätkamine kõne alla ei tule?

Tahaksin tõesti järgmise sammu astuda ja liituda näiteks Groningeni, Heerenveeni või Kerkrade Rodaga. Arvan, et pole veel valmis Hollandi tippklubides PSVs, Amsterdami Ajaxis või Rotterdami Feyenoordis põhikoosseisu murdma. Kindlasti tahan iga nädal mängida ja areneda, mitte olla näiteks PSVs ja pingil istuda.

Karjääri lähitulevikku seostad sa eelkõige Hollandis jätkamisega?

Kui tuleb võimalus mujale minna, siis pean seda kaaluma, aga praegu on põhieesmärk Hollandisse jääda. Mul on seal väga hästi läinud, sealne stiil sobib. Miks ma peaksin ära tulema?

Elad sa Hollandis poissmeheelu?

Ei ela. Elan eestlasest elukaaslasega Almelo kesklinnas kolmetoalises korteris. Paar oleme olnud aasta ja kaks kuud, sellest aasta on ta elanud Hollandis.

Pisiperet ei plaani luua?

Veel mitte. Olen ise ju 21 ja suhteliselt laps alles.

Sai isa eeskujul jalgpalluriks...

Su isa Dzintar pidas 1990ndate alguses Eesti koondise eest 19 mängu. Kui palju tema eeskuju sind jalgpalluriks saamisel mõjutas?

Ma arvan, et see oligi põhiline. Noorena käisin igas isa trennis kaasas. Varsti sain isa käest oma palli ja hakkasin nurgas toksima.

Praegu vestlen isaga pärast iga mängu. Eriti nooremana oli sellest väga palju kasu. Koondise kodumängudel on mul alati terve pere – isa, ema, kaks õde – kohal. Isegi vanavanemad on paari mängu vaatamas käinud.

Mida nad sulle pärast Andorra-mängu ütlesid, kus sa väga vaieldava punase kaardi teenisid?

Ema oli suhteliselt närvis. Aga ma ise ju teadsin, et ma ei teinud midagi valesti. Mul endal oleks olnud halb tunne, kui võitu poleks tulnud. Ent vanemad ei hurjutanud, sest ükskõik, mis juhtub, on nad alati minu poolel ja kaitsevad mind.

Mõtlesid sa juba väikese poisina, et soovid isa eeskujul sinises särgis väljakul olla?

Muidugi, Eesti koondise ja rahvuse esindamine on ikka auasi. Muidugi on see natuke raske, sest enamasti läheme mängima teadmises, et 80% ajast teeme kaitsvat tööd. Tulemus tuleb vaid siis, kui kõik endast platsil 100% annavad.

Mis võiks olla Eesti koondise ülim eesmärk?

Arvan, et see võiks olla kunagi EM-finaalturniirile jõudmine. Lähema 10 aasta jooksul see kindlasti ei juhtu. Mina hakkan siis jalgpalliga juba vaikselt lõpetama.

...ja pole kordagi kahetsema pidanud

Oled sa rahul, et sinust jalgpallur sai?

Jah. Kordagi ei ole kahetsenud. Jõudsin kiiresti Eesti liigast edasi ja pole näiteks mõelnud, et pidanuksin koolis edasi käima või ülikooli minema.

Keskkooli sa ei lõpetanud?

Ei. Florasse tulles läksin Audenteses 12. klassi, aga pärast esimest poolaastat algasid testimised mööda Euroopat. Pidin tegema valiku, kas käia testimistel või võtta rahulikult ja lõpetada kool. Valisin esimese tee.

Unistused?

Kõige suurem unistus on mängida Inglise kõrgliigas, kus mu lemmikklubi on Londoni Arsenal. Pärast karjääri lõppu – kuna see loodetavasti veel niipea ei saabu, siis ma sellele küll väga ei mõtle – tahan kindlasti Eestisse tagasi tulla. Siin on ikka kõige parem elada.

Ragnar Klavan

Sündinud n 30. oktoobril 1985 Viljandis, 1990ndate alguse Eesti koondislase Dzintar Klavani poeg.

Koduklubi n Almelo SC Heracles (50 mängu ja 2 väravat, tänavu 3 mängu ja 1 värav; särginumber 15), varem FC Elva, Viljandi Tulevik, FC Flora ja Oslo Vålerenga.

Koondises n 37 mängu ja 1 värav (Uus-Meremaale 31. mail 2006), debüüt 3. juulil 2003 Leedu vastu (1:5), särginumber 18.