4
fotot
PÄRNU, 18. NOVEMBER 2010: «Minu tegevsportlase karjäär on lõppenud. Tänan kõiki, kes mind sel teel on aidanud.» Nende sõnadega lahkus Jüri Jaanson eile suurelt areenilt. Ikka kuulsas paadikuuris. (TAIRO LUTTER)

Sõudmise eksmaailmameister ja kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson teatas eile 45aastasena, et tema tippsporditee on läbi. Tegi seda Pärnu sõudeklubi põlises hoones, mis on talle olnud teine, vahel isegi esimene kodu ligi 30 aastat.

"Tugev soov sõuderajal võidelda ja vastased alistada on kadunud. Pole indu treenida nagu varem," tunnistas Jaanson. "Arstid näitasid rohelist tuld, aga kahe aasta terviseprobleemid osutavad piiride lähedusele."

Algavas loos tulevad kasutusele ka Jaansonist valmiva raamatu katked.

Meister esimesest treeningust peale

"1. Käesolevaga kinnitan mina, Jüri Jaanson, et tulen maailmameistriks.

2. Käesolevaga kinnitan, et kui Jüri Jaanson tuleb maailmameistriks, siis mina, Erki Jaanson, hirnun end herneks.

Jüri Jaanson, Erki Jaanson"

Sellise kirjaliku lepingu sõlmis Jüri Jaanson vend Erkiga sõudjatee alates. Ta teadis, 16 aastat vana, et temast tuleb tippsportlane.

* * *

Esimene sõudetreener Anne Freimuth: "Kui Jüri 1981 trenni tuli, sõnastas ta selgelt eesmärgi. Tema tahtis Liidu meistriks tulla. Eesti taseme jättis ta vaimusilmas lihtsalt vahele."

* * *

Ema mäletab samast aastast, kuidas Jüri tuli sõudetreeningult ja köögis kalendrit uuris. Jüri ütles, et järgmine olümpia toimub kolme aasta pärast ja sinna ta veel ei jõua, ülejärgmisele jõuab kindlasti. Kõik puhkesid naerma, Jüri ka. Siis Jüri tõsines ja lausus: "Naerge pealegi, küll te näete!"

* * *

Jüri oli 17, kui sattus kopsupõletiku järel Tartu Nina-Kõrva-Kurgukliinikusse. Veidi paranenud, alustas ta haiglas treeninguid – parema puudumisel üldkasutatavas vannitoas.

Tunnetas sõudmises suurt võimalust

Esimene ala oli suusatamine. Treener Urve Bergman: "Töömees oli Jüri juba poisina. Ta harjutas kõvasti, oli pikk, tugev ja vastupidav. Samas häiris kehv kuulmine tasakaalu, ta kippus nagu kõikuma, kukkus pööretel tihti. Sõudmises on ilmselt lihtsam, seal aitab aerude ja vee kontakt tasakaalu hoida."

"Treeneri jutul võib iva sees olla. Mul oli tollal kuuldeaparaat vaid ühes kõrvas, kehvake seegi," võtab Jaanson tõeks. "Suusatamises kukkusin küll – ja kukun senini! – rohkem seepärast, et riskisin ja riskin jäistel radadel rohkem, kui oskused lubasid ja lubavad. Üldiselt jäid rajad 30 aasta eest raske poisi jaoks pehmeks."

* * *

Ormar Lutsberg, klassivend Viljandi Köleri-kooli suusaklassist: "Kindel, et Jüri tegi juba suusatamise ajal salatrenni. Ta lihtsalt pidi parim olema! Jüri nägi kõvasti vaeva, kuid polnud oma õiget ala veel leidnud. Nagu sõudma hakkas, nii pilt muutus. Hoobilt oli näha, et ta tunnetas sõudmises oma suurt võimalust."

* * *

Esimene sõudetreener Anne Freimuth: "Jüri erines eakaaslastest kehaliste eelduste, sihikindluse ja töötahte poolest. Olin äsja koolipingist tulnuna treeneritöös, siiralt öeldes, loll. Ja sattusin kohe poisi peale, kes oli minust tahtmiselt ja teadmistelt üle."

Meistrite kool maestro Leppiku juures

Jüri õpib ja harjutab veel Viljandis, kui teda hakkab ema palvel suunama Pärnu maestro Mihkel Leppik. "Mihkli juures kasvasin sõudjana täisealiseks. Ta pani mulle kui sõudjale kapitaalse aluse. Pani mu tööd tegema," tunnustab Jaanson.

* * *

1982. Kui Jaanson esimest korda paadiga jõele läheb, seob Leppik ta silla külge kinni – et kaugemale ei saaks sõuda. Treener teab, et algaja läheb millalgi kindla peale ümber. "Jüri ei läinud ümber, aga pingutas nii, et nöör läks katki!" sõnab Leppik nüüd. Jaanson puhkeb naerma. "Tore, kui ma tõesti nii võimas oleks! Tegelikult läks sõlm lahti."

* * *

Vend Erki on tennises Eesti veteranide meister. Oma tähtsaimaks auhinnaks peab ta siiski Jüri 1983. aasta Liidu noortemeistri karikat, mille malemänguga üle lõi. "Hoian seda Jüri kodus, aga vend tunnistab, et see on minu oma."

Esimese dopinguproovi andis teine mees

Jaanson kerkib järjekindlalt, täidab 1987 elu esimese sõudetreeningu soovi Liidu meistriks tulla ja 1988 lubaduse Souli olümpial sõuda.

* * *

Elu esimene dopingukontroll tabab teda Liidu meistrivõistlustel 1986 Moskvas. Proovi ei õnnestu kuidagi anda, aga tuleb lennukile jõuda. Jüri proovib igal moel, õlle ja muude vedelikega. Ümbritsejad õpetavad, üks soovitab kõndida, teine hüpelda, kolmas pea peal seista. Lõpuks laseb üks dopingukontrollimees pudeli ise täis ja Jüri saab kaua pabistada, kui puhas teine sell oli. Lennukile ta jõuab.

* * *

Võitnud 1990 esimese MK, reisib Jaanson Luzernist Ameerikasse Hea Tahte mängudele. Tema VAZ 2106 alustab koduteed, sees neli tugitiimi liiget. "Pilt nägi välja nii. Katusele olid seotud Jüri paat ja bensiinikanistrid, pakiruumi luugi peale Jüri auhinnakarika kast. Salongis istusid need kolm, kes roolis polnud, kott süles. Magamas käisime telgis," kirjeldab sõudejuht Jaan Tults tollase "võitmatu armaada" kulgu.

Tasmaaniast MM-kulla ja tulevase kaasaga

Kui Jaanson on 1990 ilmameistriks tulnud, edastab Are Eller Tasmaaniast kullamehe sõnad: "Kui oled tippvormis, pole mingit muret, kõik laabub nagu iseenesest."

Jaanson tahaks paadi ellingusse kanda, aga Liidu koondise treenerid on otsustanud, et meistril pole sünnis tööriistu tassida. Nad teevad seda ise.

* * *

Eelnenud Mingetšauri laagri ja MMiga leiab Jaanson tulevase abikaasa Tatjana Borissova, moskvalanna. Tatjana: "Olime just armunud, oi kui armunud! Jüri klammerdus mu külge – teinuks keegi mulle halba, läinuks ta hetkegi mõtlemata käsitsi lahingusse. Ma ei usu, et värsked suhted talle lisakoorma panid. Pigem sai ta sellest, kui hästi meil kõik oli, lisajõudu! Teadsime juba, et tulen Eestisse elama. Õppisin eesti sõnu. Jüri eraelu ja spordi tähetunnid langesid kokku. Võin eksida, aga minu meelest kasvas Jüri kuu ajaga meri-põlvini-poisist täismeheks."

* * *

Jaanson naerab, kui meenutab MMi dopingukontrollis juhtunut: "Korraldajad olid kaasanud kamba sõjaväelasi. Ka dopingukontroll käis militaarse järelevalve all. Ütlesin mind valvanud sõjaväelasele, et mult praegu proovi ei saa, läheme parem sörkima. Ta oli nõus. Pärast jooksu sain vee lahti..."

Pühapäevarõivastega olümpiapaadis

Jaanson läbib pikad mõõnad ja võidab 1995 MM-hõbeda. Kui sangar Eesti parimaks sportlaseks nimetatakse, käib parajasti Hollandi laager. Kiirkorras lennutatakse parim kohale ja Tults laenab talle spordiballiks enda kaelast lipsu.

* * *

Uus mõõn lõpeb norralasest treeneri Thor Nilseni tulekuga. Too leiab, et "vanale koerale pole kerge uusi trikke õpetada", aga täpsustab aastaid hiljem: "Ma ei teinud midagi erilist. Jüri vajas inimest, kellesse uskuda, ja ju ma siis selleks inimeseks kõlbasin."

* * *

Sydney olümpiale saabub Jaanson nii, et ainsas lennukilt laskuvas kohvris on vaid delegatsiooni pühapäevarõivad. Nendes ta esimesed treeningud teebki.

Peaministri jõulukaart aeruliidu aadressil

Järjekordne madalseis lõpeb Ateenas olümpiahõbedaga, juhendaja rollis on ukrainlane Igor Grinko. Tults: "Viimasel ajal, kui Nilsen tööplaanid saatis, täitis Jüri neist selle osa, mida vajalikuks pidas. Grinkod usaldab ta aga nagu Jumalat."

* * *

Sõber Aivar Haller, kes Ateena eel Jüriga USAs laagris oli, kirjeldab: "Jüriga võib nii olla, et ta istub vaikselt nagu padakonn, laseb silmagi looja. Aga sa adud, et ta juhib mingit voolu, milles ise liigub. Astun kord Augustas tema tuppa ja näen, et ta istub alpimajas, jõllitades läbi seina telekat. Vaatan – mingi hispaania seep. Küsin, mis sul viga... Ta pomiseb, et ära sega, mul peab just praegu 20 minutit midagi lihtsalt virvendama. Äkki võtabki puldi ja lülitab teleka välja – ju oli peas mingi küsimärgi jälle sirgeks väänanud."

* * *

Sõudmine saab 2004 Eestis nii populaarseks, et peaminister Juhan Parts saadab Jaansonile jõulukaardi. Tõsi, mitte sõudeliidu, vaid aerutamisföderatsiooni aadressile.

Üks hull, kolm andekat ümber

Järgnev mitmepaadietapp toob MMilt kaks pronksi ja olümpialt teise hõbeda, aga ju on nende tekkelugu enam-vähem meeles. Jaanson võitleb paadis iseenda ja väljaspool paati kõigi eest.

"Vaatan poisse ja nende areng tekitab äratundmisrõõmu. Meenutan, kuidas ise mõne detaili kättesaamisest rahulolu tundsin. Kuidas ise pärast treeningut kangisaali kippusin – nagu Andrei Jämsä nüüd. Naudin viha ja kinnisideed, millega Leonid Gulov pärast trenni üleshüppeid teeb," räägib ta 2005 Gifu MMil.

* * *

"Eesti on favoriit ja Eesti tuleb!" juubeldab Gifu diktor. "Selles paadis istub igihaljas Jüri Jaanson, kes 15 aastat tagasi maailmameistriks krooniti!" Diktor ei tea, et Jaanson võidab koos Tõnu Endreksoniga kolm aastat hiljem olümpiamedali.

* * *

Alapresident Rein Kilk räägib: "Jüri ise ütleb, et neil on paadis kolm andekat ja üks hull. Sel ühel hullul ehk Jaansonil on tohutu infopakett, mahukas kõvaketas."

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Asso Ladva
Telefon 51993733
asso.ladva@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis