Vaba inimesena võib Tatjana Jaanson nüüd jõel tiirutamise asemel nautida Pärnus rannamõnusid. Foto: Teet Malsroos
Sport | Muud alad
22. juuli 2011, 06:58

Tatjana Jaanson loobus treeneriametist (17)

Viimase kuue aasta jooksul ühe paatkonna olümpiahõbeda ja kaks tükki MM-medalini viinud sõudetreener Tatjana Jaanson teatas mõne päeva eest, et paneb ameti maha. Kas lõplikult või mitte, ta praegu veel öelda ei oska.

"Mu kannatuste karikasse on kukkunud palju piisku, nüüd sai karikas täis. Olen väsinud Eesti sõudmise olematust koostööst ja pikaajalistest vastasseisudest. Mind ajab marru, et sportlased, kes on väärt oma vormi realiseerimist, ei saa seda teha," võtab Jaanson loobumise põhjused lühidalt kokku.

Ta teatas tipptreeneri ameti mahapanekust alaliidu juhatuse viimasel koosolekul suuliselt. Paberit esitada ei saanudki, sest Jaansoni väitel pole temaga kirjalikku lepingut kunagi sõlmitud.

Viis aastat tagasi vaid tippude juhendamisele pühendunud Jaanson ("Aastas mitu kuud kodust eemal olev treener ei saa töötada noortega, sest grupid jookseks lihtsalt laiali!") selgitab oma otsuse tagamaade erinevaid tahke.

Paatkond moodustati üle treeneri pea

Üks viimaseid piisku Tatjana Jaansoni karikasse valati vähem kui kuu aja eest, mil sportlased koos alaliidu juhtide Rein Kilgi ja Jaan Tultsiga otsustasid moodustada neljapaadi koosseisus Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson, Vladimir Latin, Joosep Laos ning arvasid, et Jaanson peaks seda juhendama hakkama.

"See paatkond moodustati üle minu pea!" hüüatab Jaanson. "See oli üks põhjus, miks ma selle treenimisest loobusin. Ning teiseks raisati tohutult aega. Kriisiolukord tulnuks lahendada kohe pärast esimest MK-etappi – mina soovisin kõigi osapoolte koosolekut –, kuid sellega venitati, Igor Kuzmin loobus tippspordist ja paatkond moodustati alles paar nädalat enne kolmandat MK-etappi. See oli vaid tule kustutamine."

Suulised lubadused, ei midagi kirjalikku

Tatjana Jaansonit häirib mitte ainult asjaolu, et tema töötas seitsme tipptreeneri aasta jooksul lepinguta, vaid ka sportlastele antakse lubadusi, millest sugugi alati kinni ei peeta.

"Aastal 2006 püüdsin sõudeliiduga lepingut teha, ebaõnnestunult. Näiteks 2009. aasta oktoobris tehti juhatusele ettepanek tipptreeneritele Jaansonile ja Killingule novembri ja detsembri stipendiumit mitte maksta, sest vahendid on piiratud. See ei läinud läbi.

Sportlastest. Jämsäle ja Endreksonile lubati juunikuus neljapaadi moodustamise koosolekul, et kui paat Luzerni MK-etapil liikuma ei hakka, kaalutakse tugevaima võimaliku neljapaadi moodustamist juba MMiks. Asja kirja ei pandud, Luzernis midagi välja ei tulnud, aga MMiks paatkonna Jämsä, Endrekson,

Raja, Taimsoo loomisest ei räägi keegi. See on sportlastega manipuleerimine."

Kurdab Eesti sõudmise olematut koostööd

Tatjana Jaansoni sõnul peavad nii väikeses riigis nagu Eesti tegema kõik osapooled igakülgset koostööd, kui soovitakse saavutada häid tulemusi.

"Londoni olümpiatsükli koostöö ei ole toiminud, ühendavat isikut pole tekkinud. Kevadise katsevõistluse parimad olid Jämsä ja Endrekson, aga neile on eelistatud Raja ja Taimsoo valikuid.

Nad on neli üsna võrdsel tasemel sõudjat. Kui Eestis koostöö toimiks, oleks Püha Lehm ammu olemas! Praegu käivad ainult jutud ja kahel sportlasel pole lihtsalt võimalust ennast realiseerida. Ma ei ütle, et järgmised sportlased pärast esinelikut on halvad, mul pole midagi noorte vastu, aga nad on teisel tasemel. Tippvormis sportlane ei saa oodata homset.

Mõistan sõudeliidu soovi tugevamaid hajutada, et rohkem paatkondi saaks olümpiale pürgida. Ent miks pole isegi kaalutud võimalust, et Latin ja Laos istuks Raja ja Taimsooga ühte paati – kõik neli on Matti Killingu õpilased. Ning Jämsä-Endrekson prooviksid kahest.

2005 ja 2006 sai neljapaat MM-pronksi. Ka

Pekingi olümpial võinuks tugevaimad istuda just selles paadis, ent kevadel 2007 tõmbas Killing Raja ja Kuzmini endale ning meie grupp lagunes ebameeldivalt. Ta võttis Rajalt võimaluse võita olümpiamedal.

Kahjuks on vastasseisul pikk ajalugu, väga halb on pikaajaline vaen kahe Pärnu klubi vahel."

Raha võiks olla rohkem ja suhtumine parem

Tatjana Jaanson on mitmel korral küsinud sõudeliidust senisest suuremat sissetulekut. Teadmisest, et raha lihtsalt ei ole, kurvemaks teeb teda valitsev suhtumine. Näiteks juhatuse liige Taimsoo soovitas ühes kirjas Jaansonil minna oma palgasooviga Euroopa tööturule.

Jaanson: "Alaliidu president Kilk süüdistab mind, et kaks aastat pole tulemust tulnud. Eelmise aasta MMil sai kahepaat 8. koha ja see oli väga hea, minu õpilane Endrekson aga ühepaadil 9. koha ja see oli väga halb? Tegemist on otseselt solvamisega."

Abikaasa Jüri uus elu aitab võtta puhkuse

Kas asjaolu, et abikaasa Jüri Jaanson on tippspordiga lõpetanud, tegi Tatjanal lahkumisotsuse kergemaks? "Kui Jüri edasi sõuaks, oleks olukord teine. Ta koostas 2010. aasta sügisel president Kilgile Londoni olümpiaks valmistumise strateegia ja seda praegu ilmselt täidetaks.

Mul läks hästi, mul oli võimalus sportlaste ja tulemuste näol saada nii palju positiivset. Lõpetasin suhted sõudeliidu, mitte sportlastega. Kui Andrei ja Tõnu vajavad, saavad nad minult ikka abi.

Mis salata, Jüri uus elu ja pääs riigikogusse on pere majanduslikku seisu võrreldes sportlaseajaga parandanud. Nõnda saan endale lubada aja maha võtmist. Ka Jüri ütles kõrvalt, et vajan puhkust."