TÜHJAKS PIGISTATUD: Sisu on Eesti neljapaadis kõvasti. Nagu foto tunnistab, jäeti see kõik olümpiafinaalis rajale. Medalit ei saadud. Kas tulnuks rohkem riskida? Foto: Tairo Lutter
Sõudmine
4. august 2012, 09:03

Suurem risk toonuks medali? (8)

Neljas koht on jama? Nii ja naa. Küll aga valus. Sõna kõige otsesemas mõttes. Eessõudja Kaspar Taimsoo kõrvad olid pool tundi pärast olümpiafinaali finišit endiselt lukus ja süda puperdas. Neljapaat sõitis end tühjaks, aga jäi esimesena medalita. Kahju.

Säärases nukras seisus pole kunagi pääsu aga’dest. "Neljas koht pole üldse paha. Aga hing ihkas enamat, siiamaani ihkab, Eesti rahvas, sõbrad ja toetajad samuti," rääkis Taimsoo.

Killing: vahet pole ju, kas neljas või kuues

"Sisse ei jäänud midagi. Lõpus tundsin – nagu Jüri Jaanson on rääkinud –, et hambad polnud risti, vaid ajus. Muidugi oleme pettunud, kuigi väga ei tohiks. Kas neljas koht on jama? Nii ja naa. Ei ütleks, et hullem kui viies või kuues," lausus Raja. Ja sajatas siis: "Kurat, tegelikult ajab nii närvi!"

Ärritunud oli ka neljapaadi treener Matti Killing, kes kahetses, et meeskond varem ja rohkem ei riskinud: "Kas oled neljas või kuues – vahet pole. Olümpiafinaalis käib sõit ju medalile. Riskimist oli vähe. Magati maha, et Austraalia hakkas töötama. Nad olid olümpial kõik lõpuveerandid kõvasti sõitnud ja nii ka finaalis. Meie meeste tõmme oli hell – teravust ja erksust nappis. Siin olümpiafinaalis tuli pedaali vajutada."

Poolfinaalides kõva minekut näidanud Saksamaa ja Horvaatia nii tegidki, kontrollisid võistlust stardist alates ning võitsid vastavalt kulla ja hõbeda. Kindlalt pronksikohta kaitsnud Austraalia edestas Eestit lõpuks 1,74 sekundiga. Ebaõnnestumine? Seda mitte. Killing: "Medalit me ei saanud, aga kurjategijad vast pole."

Aga. "Neljas koht ON jama."

Allar Raja jäi riskeerimise koha pealt juhendajaga osaliselt nõusse, aga Taimsoo mitte. "Kui nägin, et Austraalia on ees, panin nii palju juurde, kui torust tuli. Mehed tulid kohe kaasa. Meie küte oli maksimaalne. Kindel kaotus, ei tasu heietada."

Paatkonna kogenuim liige Tõnu Endrekson toetas Taimsoo juttu – küsimus polnud riskeerimises, vaid jaksamises. Distantsi esimene pool ei kulgenud Eestil kuigi sujuvalt ning siis oli juba keeruline midagi päästa. "Kaspar tõstis tempot, aga paat kiiremini liikuma ei hakanud."

Mis s***sti, see Rios uuesti

Nukker Jämsä tõdes, et üldiselt oli etteaste korralik. "Meil oli hea võimalus, kuid ei õnnestunud seda kasutada. Teised olid paremad. Vähemalt esimesed kaks olid meist selgelt füüsiliselt üle. Kas ka Austraalia? Noh, ei tea."

Olgu riskimisega kuidas on, aga aasta eest tehtud otsus neljapaati istuda kuulutati ühel häälel õigeks. Taimsoo: "Kahetsusi absoluutselt pole. Pidi nii proovima, olime 2009 Allariga kahepaadis päris head, aga 2010 ja 2011 sõudsime MMil B-finaali. See ei olnud see, mida püüdsime.

Neljapaadis saime uut emotsiooni, uut hingamist ja omavahel väga hästi klappima. Meeskonnana oleme hästi ühte sulanud, leidnud ühise rütmi ka treeningute välisel ajal. Meil on, mille pealt edasi minna. Ühes paadis istutud aastaga oleme ära teinud suure töö, suund on õige!"

Raja: "Otsus neljapaat moodustada oli õige – jõudsime medalile lähedale. Tulevikku vaadates ei näe küll põhjust mingit muutust tahta."

Sama meelt on ka kamraadid. Endrekson: "Mina pooleli ei jäta. Rio de Janeiro on huvitav koht, vanus lubab võistelda küll."

Jämsä: "Tulevik? Ühe olümpia tahan kindlasti veel kaasa teha."

2016. aasta Rio de Janeiro olümpia ajal on Taimsoo 29, Raja 33, Jämsä 34 ja Enderkson 37aastane. Endiselt on kõik võimalik.