Eesti ujumise esikaunitar loobub tippspordist maailmalõpupäeval (5)

Eesti 100 m kroolirekordi 54,78 omanik Saarnak kinnitab, et lõpetamisotsuse langetamine oli raske. "Kuid viimasel ajal pole mul suurt edasiminekut olnud," ütleb TOPi ujumisklubi kasvandik. "Usun, et jõudsin võimetelaele päris lähedale."

Annika koges hiljuti EMil pika sporditee tipphetke, kui Eesti segateatevõistkond lõpetas viiendana. "Tavaliselt esindan iseennast, aga siis tuli ujuda võistkonna eest," arutleb mitmel tiitlivõistlustel poolfinaali pääsenud Annika. "Mulle meeldis see tore õhkkond. Ujusin ka ise väga hästi!"

Tahab lapsi treenida

Nii õnnestubki Annikal tippspordist taanduda mõnusa tundega. "Olen juba nii kaua ujunud, tahan midagi muud proovida," lausub novembri lõpus koos elukaaslase Martti Aljandiga USAst kodumaale naasnud Annika. "Kõige raskem on siis, kui kaob siht, mille nimel pingutada. Pidin leidma uue eesmärgi."

Nutika inimesena ei jätnud Annika midagi juhuse hooleks. "Hakkasin juba USAs interneti kaudu tööd otsima," märgib maailmamere taga spordi juhtimist ja turundust tudeerinud 24aastane eestlanna. "Olin pakkumistele avatud. Aga kinnisvara on mind huvitanud ja sellepärast valisingi maakleriameti, mis on turundusega seotud."

Annika teenib igapäevast leiba kinnisvarabüroos Uus Maa. "Alguses käin kogenud maakleritega kaasas ja õpin," avaldab sarmikas naine, kes peab nelja kuu pärast sooritama kutseeksami. "Selles ametis tuleb olla aus ja rääkida klientidele asjadest nii, nagu need on."

Töö kõrvalt jääb Annikal tulevikuski sporditegemiseks aega, ent kindlat plaani ta enam endale ei sea. "Kui tahan, siis lähen harjutama. Võib-olla hakkan õhtuti Audenteses ka väikestele lastele trenni andma. Täpsemalt selgub see kuu aja jooksul."

Annika jutust koorub tõdemus, et Eestisse naasmine oli rohkem tema kui tippujujana jätkava elukaaslase soov.

"Mina olin kojutulekus kindel," rõhutab Annika. "Martti hoidis otsad kogu aeg lahti, ütles, et meil on ka USAs sõpru. Aga kui väljendasin oma seisukohta, miks Eestisse tagasi tulla, siis ta nõustus minuga. Nüüd naeran sõbralikult, kui Martti arvab, et kojutulek oli tema mõte."

Vahepeal tekkisid ka raskemad ajad

Tegelikult pani USA elu Martti ja Annika vastastikkused tunded karmilt proovile, sest neli aastat õpiti eri ülikoolides, neid lahutas viie ja poole tunni pikkune lennusõit. Viimased poolteist aastat elasid nad koos üürikorteris.

"Meil oli raskemaid aegu ka, aga lõpuks läks kõik hästi," avaldab Annika, kes ülikooli päevil suhtles Marttiga Skype’i vahendusel ja telefonitsi. "Eelkõige oled ju oma kaaslasega sõber. Kui sa ei saa temaga muresid ja rõõme silmast silma jagada, siis läheb raskeks."

Kuid USA-perioodi kokku võttes kinnitab Annika rahulolevalt: "Viis head aastat, mida on tore meenutada. Sinna minek oli õige otsus. Olen nende kultuurist palju õppinud ja parima osa ka üle võtnud."

Lisaks spordile leidub Annikal ja Marttil teinegi ühine hobi. "USAs meeldis meile kohvikutes lugemas käia," pajatab Annika. "Martti on suur lugemishuviline. Mina algul ei olnud, kuid tema mõjutas." Jaanuaris kolivad Annika ja Martti Tallinnas ühise katuse alla. Kas neil on plaanis abielluda? "Seda pead küsima Marttilt," vastab Annika kavalalt naeratades. Ja lisab kiirelt: "Mina olen rahul ka nii, kuidas praegu on."