VEEL SÕBRAD: Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä Londoni olümpial. Foto: Tairo Lutter
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
13. juuni 2013, 07:00

Usalduskriis, teerullipoliitika, auklik eelarve ja Tõnu Endreksoni munad (12)

Sõudmine luubi all: millest eelmisel nädalal lahvatanud tüli alguse sai ja kuidas edasi?

Eesti sõudmises valitseb traditsiooniline segadus. Parem käsi ei tea, mida vasak teeb, paatkonnad muutuvad üleöö, sportlased saadavad teineteist pimedatesse ja koledatesse kohtadesse.

Õhtuleht üritas segapundart harutada. See osutus keeruliseks, sest nii palju kui sõudjaid, on ka erinevaid seisukohti. Midagi siiski koorus välja, mõni küsimus sai vastuse.

Näiteks, miks Tõnu Endrekson kategooriliselt keeldub Andrei Jämsäta neljapaati istumast: "Enne juhatuse koosolekut käisid Rein Kilk ja Kaspar Taimsoo minu kodus asju arutamas. Ütlesin neile näkku, et Jämsäta ma neljapaati ei istu. Praegu on neli sõudjat teistest üle, kedagi Jämsäst tugevamat meil pole – see on karm reaalsus. Hakata olümpial medalita jäämises süüdistama Jämsät... See on absurdikomöödia. Kõigil tuleb peeglisse vaadata. Ja miks ei proovitud Jämsät kordagi Taimsoo asemel eessõudjana? Kaks aastat ta sel kohal oli ja siis medalid tulid.

Aga juhatus sõitis mu seisukohast tankiga üle ja võttis otsuse vastu (Endrekson arvati neljapaati, Jämsä mitte – M. R.), ju taheti kontrollida, kas mul on munad olemas. Tuli välja, et on. Või et Jämsä ei sobi? Võib-olla oma suhtumise poolest ei sobi mõni muu mees."

1. Miks neljapaat lagunes?

Mullu krooniti neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä treener Matti Killingu juhtimisel Euroopa meistriteks, Londoni olümpial tuldi neljandaks. Kvartett kuulutati Eesti aasta võistkonnaks. Miks kooslus sügisel lagunes?

"Tõnu ütles, et Killing on võimeline võitma lahinguid, kuid mitte sõdu," selgitas alaliidu president Kilk, miks Sõudeklubi Pärnu atleedid Endrekson ja Jämsä SK Kalevi seltskonnast eraldusid. "Neile ei sobinud treeningprogramm. Tekkis usalduskriis," lisas Taimsoo.

Jüri Jaansoni soovitusel ühepaadile keskendunud Endreksoni sõnul tahtis ta talvist ettevalmistust teisiti teha. Samuti ei sobinud väljapakutud kava proovida Taimsooga kahest, sest Endrekson ei soovinud startida varakevadel Austraalias peetud esimesel MK-etapil, vaid ihkas end rahulikult uuesti üles töötada.

2. Miks Jaansoni grupp põrus?

Detsembris ennistati ametisse vahepeal poolteist aastat tippspordist eemal olnud Tatjana Jaanson, kes asus treenima Endreksoni ja Jämsät, eesmärgiks särada Sevilla EMil ühepaadis. Paraku läks vormiajastus metsa: Jämsäl ilmnesid ületreeningu märgid juba koduse katsevõistluse ajal, Endrekson võitis küll Pärnu jõel, kuid oli EMiks täiesti tühi, saades oodatud medali asemel 18. koha.

"Usun, et praegu valitseb Tõnus mentaalne segadus, sest enda kohta võistles ta alla igasugust arvestust. Ta kaotas mitme trammipeatuse võrra. Kui nii edasi läheb, astun ise Sügiseregatil ta vastu välja. Siiani olen kaotanud 600 meetriga, tahaks näha, palju vahet veel on," lajatas Kilk armutult.

Tema sõnul ei ole Jaanson piisavalt selgelt põrumist seletanud ja raske on ennustada, kui kiiresti mehed august välja ronivad.

Endrekson: "Konsulteerisime ka Jüri Jaansoni omaaegse treeneri Igor Grinkoga. Plaan oli korras, lihtsalt vundament nõrk. Polnud vajalikku põhja all." Ta lisas, et üheks põhjuseks oli rahapuudusest tulenenud vähene vee peal veedetud aeg.

3. Katsevõistlus või "katsevõistlus"?

Eelmisel nädalal otsustas juhatus Taimsoo ettepanekul olümpianeljase taas kokku kutsuda, kuid Jämsät asendas Kaur Kuslap. Endreksoni loobumise tõttu lisandus Taimsoole, Rajale ja Kuslapile veel Sten-Erik Anderson.

Miks eelistati katsevõistlusel Jämsäle alla jäänud Kuslapit? "See ei olnud katsevõistlus," selgitas Killing, kelle sõnul tema hoolealused mai alguses toimunud jõuprooviks vormi ei timminud. "Tegemist oli suunatud katsevõistlusega, mis pidi selgitama, kas EMil sõidab ühesel Endrekson või Jämsä," täpsustas Kilk, kelle sõnul muid kokkuleppeid sõlmitud polnud.

Äkki see oligi suurim viga – eeldati, et peale EMi suudetakse rahumeelselt kompromiss leida, kuid tegelikult võinuks visioon varem valmis olla.

4. Miks Taimsoo kahel toolil istub?

Paljud kõrvalseisjad on leidnud, et Taimsoo juhatusse kuulumine ja kaudselt teda ennast puudutavate otsuste mõjutamine on kummaline.

"Probleem ongi selles, et juhatuses ei peaks üldsegi sportlasi olema," arvab Endrekson, kes pole ka rahul viimase koosolekuga. "Miks tehakse otsuseid, kui hääletamist ei toimu? Viimasel koosolekul puudus kolm liiget."

"See on paratamatu, sportlastel on kogu aeg juhatuses esindaja olnud. Varem Endrekson, kuid tema ei soovinud jätkata. Omaette küsimus tekib tõesti, kui tegemist on mitme eri leeriga," tõdes Kilk.

Taimsoo huvide konflikti ei tunneta: "Ma lihtsalt lähtun objektiivselt ja subjektiivselt sellest, mida antud küsimuses õigeks pean."

Kilk märkis, et teatud küsimustes on Taimsoo hääletamisest loobunud. Näiteks jäi ta neutraalseks, kui mullu otsustati, milline kahepaat olümpiale saata, sest üheks kandidaadiks oli Taimsoo klubikaaslane Kuslap.

5. Jämsä saab edu puhul paati valida?

Sõudeliit kehtestas MMile pääsemiseks normid: ühepaadid (Kaisa Pajusalu, Jämsä, Endrekson) peavad MK-etapil jõudma esikaheksasse, neljane esikuuikusse. Kas edu korral võiks Jämsä MMiks neljapaati pääseda?

Kilk: "Kui Jämsä esikaheksasse sõidab või sealt napilt välja jääb, on ta neljapaati teretulnud. Ta saab ise valida, kas sõidab MMil ühest või neljast."

Killing kõhkleb: "Sellist vekslit on raske anda. Kindlasti ta aktsiad tõuseksid."

Taimsoo kahtleb: "Me pole seda arutanud. Tänase treeningu põhjal ei näe põhjust, miks peaksime üldse mehi vahetama."

Alaliidu peasekretär Jaan Tults MM-koondisest rääkides eriti ei kõhkle ega kahtle: "Kõige tõenäolisem on, et MMil võistleb ikkagi olümpianeljane ja ühesel Kaisa Pajusalu."

6. Kas MMiks üldse raha leitakse?

Lõppakordina avaldab Tults, et alaliidu eelarves haigutab MMi kohal auk, mille lappimisega tegeletakse.

"Kui päris aus olla, siis pole meil praegu MMiks rahagi veel koos. Selleks aastaks tuli vastu võtta 13 000 euro suurune negatiivne lisaeelarve, Lõuna-Koreas toimuva MMi kuludeks prognoosin 19 000 eurot. Töötame selles suunas, et sinna neljapaat ja naiste ühene ikka lähetada," rääkis Tults.

Kas musta stsenaariumi korral võib sõudekoondis MMilt kõrvale jääda? "Musta stsenaariumi korral küll, kuid sõudeliidus musta stsenaariumit ei esine!"

Üks konks on lool veel: paadid (neljapaat ja naiste ühene) saadetakse Koreasse teele juuli alguses ehk siis enne Luzerni MK-etappi, kus sportlased üritavad MM-norme täita. "Võib-olla viime paadid Koreasse ilmaasjata," pelgas Tults.

Kilgi kinnitusel tähendab paatide lähetamine sisuliselt seda, et neljapaat osaleb mingis koosseisus MMil igal juhul. Kui meesüksikpaati – kumba tahes – saadab edu, laenatakse alus kohapealt.