Foto: Arno Saar
Sport | Muud alad
3. jaanuar 2014, 07:00

 

SPORDIAASTA DUELLID 2014: Vehklejad vs Eesti, Port vs patukotid, härra Nabi vs proua Nabi (9)

Sport on võitlus. Kas iseenda, vastase, tingimuste või vanakuradi vanaemaga. Õhtulehe sporditoimetusel on kombeks iga spordiaasta alguses vaadata otsa duellidele, mis Eesti spordielu eeloleval aastal vürtsitavad. Nii ka tänavu.

Härra Nabi vs proua Nabi

Kellega panna vastamisi 120kiloseid lihamägesid mängeldes alistuma sundiv maadluse maailmameister Heiki Nabi? Kui laias ilmas enam vastaseid pole, siis tuleb pilgud pöörata koju. Egle Eller-Nabi pole mitte üksnes põllega pliidi ees askeldav koduperenaine ja maadlustšempioni kaheaastase tütre Renata ema, vaid ka ise tipptasemel tegija. Tunamullu jäi ta bikiini fitnessi MMil esimesena medalita.

Mõistagi ei saa suurepärases füüsilises vormis olevaid Nabisid vastamisi panna maadlusmatil ega bikiinides – iga kingsepp jäägu oma liistude juurde! Nii maadluses kui ka fitnessis toimub sel hooajal lisaks MMile ka EM, aasta pärast vaatame, kumb sedapuhku säravamate tulemusteni jõudis.

Olümpiakoondis vs lauspõrumine

Tegelikult oli juba ammu selge, et Eesti talispordi tagala on tühi. Nelja aasta eest päästis suusataja Kristina Šmigun-Vähi meie jaoks hõbedaga Vancouveri mängud, kuid paremuselt järgmistele eestlastele said osaks vaid pudemed peolaualt: veteran Andrus Veerpalu oli maratonis kuues, Peeter Kümmel suusa-sprindis 14., Priit Viks parima laskesuusatajana tavadistantsil 20. Sotšis pole medalitest juttugi, eesmärk on vältida totaalset põrumist. Tuleb rõõmu tunda sooritusest, mis kümne aasta eest pannuks õlgu kehitama. Ajad on sellised. Olümpiakoondis võidab duelli, kui keegi pääseb esikümnesse või vähemalt viis sportlast mahub 20 sekka.

Kangert vs Taaramäe

Eesti esiratturite Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti vormiajastused pole üldjuhul klappinud – kui üks on hiilgevormis, siis painavad teist terviseprobleemid ja vastupidi. Kuna Kangerti koduklubi Astana loobus alanud hooajal Itaalia velotuurist ja panustab Tour de France’ile, on väga suure tõenäosusega tore võimalus lõpuks näha kaht Vändrast sirgunud ratturit maailma mainekaimal velotuuril kõrvuti pedaalimas.

Jah, mõistagi on siin oma agad – Kangert peab endiselt täitma eelkõige abilise rolli, pole teada, kas Taaramäe on astmamurest lõplikult priiks saanud jne –, kuid duell on lihtsamast lihtsam: kes (kokkuvõttes) ees, see mees!

Port vs dopingupetised

Andrus Veerpalu kaasus, alaealine ujuja, doktor Vitali Bernatski paljastused. Ausalt öeldes hakkab Eesti kodukootud dopingu-skandaalidest vaikselt kõrini saama. Aga kui vaimud on kord pudelist välja lastud, tuleb nad kinni püüda.

Sestap oleme kaasanud duellide rubriiki rahva seas miskipärast paljukirutud dopinguküti Kristjan Pordi ühes tema vahvate kaaslastega (loe: teiste Bernatski juhtumit uuriva komisjoni liikmetega). Kui Pordi & co toimetamise tulemusena kerkib loor ja väidetavate petturite nimed saavad avalikuks – karistus ju seegi –, on võit nende. Kui aga komisjon läheb mõne aja möödudes sama targalt laiali, tuleb õnnitleda valemängureid.

Mätas vs 85 meetrit

Odaviskaja Risto Mätas areneb aastast aastasse, ent üsna väikeste sammudega: 81.56, 82.10, 83.48. Moskva MMi kaheksas koht ja eelmiste hooaegade stabiilsus lubab oodata lõpuks üht sähvatust 85 meetri kanti. Vaja oleks vaid pikema hoojooksu ja suurema kiiruse pealt vasak jalg tugevasti maha panna ja…

Juhtub see nähvakas aprillis 30. sünnipäeva pidava mehe kehast välja tulema õiges kohas, Zürichi EMil, võib Gerd Kanteri aastatepikkune võimutsemine Eesti parima meeskergejõustiklase väljahõikamisel lõpu saada.

Kanepi vs tervis

On häid asju, millega harjud ära ja võtad neid iseenesest mõistetavana, uskudes, et nood ei kao kunagi: jõulud, aastavahetuse saade "Tujurikkuja", kuum saun, seks, tasuta ühistransport, maasikad. Sinna ritta sobiks panna ka tennisist Kaia Kanepi – hüva, ta ei pruugi kunagi jõuda Grand Slami finaali või poolfinaali, aga paganama mõnus, kui tippturniire vürtsitab Eesti esireketi kaasalöömine.

Kui Kanepi suudaks pikemat aega terve püsida, poleks võimatu ka Maria Šarapova ja Serena

Williamsi alistamine. Paraku suureneb iga hooajaga oht, et 28aastane sportlane teatab ühel päeval nagu ujuja Triin Aljand mullu: ei jaksa enam jalavigastuste ja muude tervisehädadega võidelda, eks ole juba saavutatud ka üht-teist.

Nõnda oleme latti tükk maad alla lasknud. Tervis võidab duelli, kui Kanepi reketi nurka viskab või maailma edetabeli 40 osavama hulgast välja langeb.

Vehklejad vs Eesti

Mullu oli nii fenomenaalselt edukas vehklemisaasta, et juunioride hulgas kulda ja karda kaela saanud Katrina Lehise treener Helen Nelis-Naukas ahhetas: no mida veel tuleb võita, et Eesti aasta noorsportlaseks saada? Ent Lehisel polnud šanssigi, statuudi järgi veel noorsportlaseks kvalifitseerunud Julia Beljajeva tuli ju täiskasvanute maailmameistriks!

Kuldsete Kristjanite jagamisel seljatasid vehklejad kõikide teiste alade Eesti sportlased skooriga 4:1, noppides nii parima mehe, naise, võistkonna kui ka noore tiitli. Üksnes aasta treeneriks nimetati maadleja Heiki Nabi juhendaja Henn Põlluste. Sellist ülekaalu pole kunagi nähtud, suusatajad teenisid aastatel 1999, 2002 ja 2006 küll mees-, naissportlase ja treeneri tiitli, kuid võistkondlikke tippsaavutusi neil polnud.

Vehklejate saavutus on uskumatu, kuid latti ei tahaks enam alla lasta: korrata-korrata-korrata! Kas epeekunstnikud suudavad selgi aastal Nabid, Kanterid, Kanepid ja sõudjad spordiaasta lõpugalal toolidele naelutada?

Taimsoo leer vs Endreksoni leer

Kohati tundub, et Eesti sõudjatele meeldib duelleerida koosolekutel ja tagatubades, mitte vee peal. Tahaks ässitada neid sõnade asemel mõladega sotte klaarima. Lõppenud hooajal lagunes olümpial neljanda koha saanud neljapaat ja selgelt võib eristada kaht leeri: uus neljapaat (Kaspar Taimsoo (vasakul), Sten-Erik Andreson, Allar Raja, Kaur Kuslap) harjutab Matti Killingu juhendamisel Pärnu jõe ühel kaldal, olümpianeljasest lahkunud Tõnu Endrekson ja lahkuma sunnitud Andrei Jämsä ühes treener Tatjana Jaansoniga teisel.

Kangesti tahaks näha, et tülist sünnib tulu ja juhtunust kahtlemata kamaluga innustust saanud Endreksoni – Jämsä kahepaat (aga kes keelab neilgi noori appi võtta ja neljane välja panna?) hakkab liikuma nagu uus neljane ehk A-finaali vääriliselt. Otsustavaks mõõdupuuks saagu MM.

Varrak vs Kullamäe

Saabub kevad, ilmad lähevad soojaks, loodus tärkab ja… Kalev/Cramo võidab "ülipõneva" Eesti korvpalli meistrivõistluste finaalseeria Tartu Rocki vastu 4:0.

Nõnda on see kolm aastat järjest olnud ja kui peaks uuesti korduma, oleks klubide poolt aus pealtvaatajatele piletiraha tagasi maksta. Rocki pikk võidukett ja kodune karikafinaal, kus kalevlased põlvili suruti, annavad lootust teistsugusele kevadele ja pikemale finaalseeriale.

Õigupoolest on käes tartlaste juhendaja Gert Kullamäe jaoks tõehetk: kui ta hoolealused taas nii mannetult tappa saavad, tuleb vist töökohaga lõpuks hüvasti jätta. Või ongi Rocki roll olla Kalevi igakevadine peksukott? Duelli võidu tagab meistritiitel.

Loodetavasti kujuneb Kalevi lootsi Alar Varraku ja Kullamäe duell põnevaks ka väljaspool palliplatsi, kuid nii, et kõikvõimalikud "sõbralikud" torked ja soovitused jäävad hea maitse piiridesse ja alaliidu aukohtu liikmed ei pea taas kogunema.

Tänak vs WRC2 võit

Ralli MM-sarjas uue võimaluse saanud Ott Tänaku esmaseks eesmärgiks on masin ühes tükis finišisse tuua. See pole mõistagi ühegi rallimehe peamine ülesanne, kuid ometi kõige alus: keegi ei jaga punkte kiiruskatse võitude eest.

WRC sarjas teeb Tänak kaasa kolm rallit, koondarvestuses on parem võimalus endast märk maha jätta WRC2 arvestuses. Selles klassis teeb ta Drive DMACK meeskonna Ford Fiestal kaasa üheksa sõitu. Tiimi boss Dick Cormack ootab triumfi meeskondlikus arvestuses, aasta duelli võitmiseks peab Tänak kerkima esimeseks aga individuaalselt. Karm, aga selline Tänaku seis ongi – varba ukse vahele toppimisest ei aita, nüüd tuleb see pauguga valla lüüa.

Võrkpallurid vs finaalturniir

Duelli võitmiseks peavad Avo Keele dirigendipulga taktis õhku kerkivad sõrmpallurid jõudma, kas MMi või EMi finaalturniirile. Esimene oleks Eesti spordiloos kahtlemata epohhiloov sündmus, teine lihtsalt suur õnnestumine.

Varem kahel korral EM-finaalturniirile pääsenud meeste võrkpallikoondisel on tänavu võimalus a) tõestada, et eelmisel korral väljajäämine oli tööõnnetus b) kolmandat korda finaalturniirile jõudes viigistada seis selles arvestuses kossumeestega.