2
fotot
Andra Aho. (Stanislav Moškov)

Tai poksis Euroopa meistriks kroonitud Andra Aho mõtleb profikarjäärile

Ta on noor ja kena naine, kes võiks vabalt osaleda missivõistlusel. Tavaelus on ta tagasihoidlik ning pühendub treenimisele. Ent võistlusel see 19aastane piiga vastastele armu ei anna. Saagem tuttavaks hiljuti Tai poksis Euroopa amatööride meistriks kroonitud Andra Ahoga.

Neljandat aastat lemmikalaga tegelev Andra on seni pidanud kuus võidukat matši. Eelmise nädala lõpus Itaalias toimunud EMil alistas ta poolfinaalis Sara Falchetti juba esimeses raundis – Kevin Renno õpilase põlvelöök itaallanna kehasse oli nii tugev ja täpne, et vastane viidi areenilt ära kanderaamil.

"Mul hakkas temast kahju, ei tahtnud haiget teha, aga sellisel alal vahel juhtub nii," räägib 171 sentimeetri pikkune ja 54 kg kaaluv sportlane. Treener lisab: "Vastane sai roietesse löögi, mis lõi hinge kinni. Kuid midagi hullu temaga ei juhtunud, järgmisel päeval oli ta tagasi võistlusel."

Naised harrastavad Tai poksi üha rohkem

Tegelikult pole Tai poks nii jõhker ala, nagu paljudele esmapilgul tundub. Võistlusel kannab sportlane kiivrit, lisaks on tal küünarnukikaitsmed.

"70–80 protsenti löökidest tehakse kehapiirkonda ja 20–30 protsenti pähe," selgitab Kevin. "Minu meelest sobib see ala naistele väga hästi. Tai poks on intensiivne tegevus, aitab rasva põletada, samas on ala täiesti turvaline. See pole kaklus, nagu pahatihti arvatakse. Andra pidas EMil kaks matši ega saanud ühtegi sinikat."

Muide, Eestis muutub Tai poks naiste hulgas üha popimaks. Näiteks spordiklubis Sparta treenib 250 harrastajat, neist ligi kolmandik on õrnema soo esindajad.

Andra tegeles enne lemmikala juurde jõudmist tantsimise, ujumise ja rühmatreeningutega. Vanemate suunamisel hakkas ta tantsusamme harjutama juba lasteaialapsena, ujumas käis neli aastat.

"Siis tuli puberteediiga, ei viitsinud enam trenni minna," lausub Andra siiralt. "Toona tahtsin hoopis sõpradega väljas olla. Aga see periood möödus kiiresti, arvan, et just tänu spordile."

Õigem on öelda, et tänu Tai poksile. "Mul oli juba varem poksihuvi," märgib Andra. "Ükskord nägin linnas kuulutust, et kutsutakse tasuta trenni. Käisin proovimas ja mulle väga meeldis."

Nüüd on Andrast saanud musterõpilane. "Ta sattus trenni koos oma kaks aastat noorema õega, kes on samuti pühendunud sportlane," räägib juhendaja. "Märkasin Andra talenti kohe. Ta alustas 16aastaselt. Tavaliselt on noortel siis keeruline eluetapp – tahetakse väljas hulkuda ja pidusid pidada. Andrat pole sellised asjad huvitanud. Ta käib kogu aeg kohusetundlikult harjutamas."

Andra kuulab treeneri kiidusõnu ja noogutab. "Täpselt nii ongi," võtab ta jutujärje üle. "Pidutsemine ja ööklubid ei ole mind kunagi tõmmanud. Olen päris tagasihoidlik inimene, suuremates seltskondades öeldakse sageli, et olen nii vaikne."

Treeneri soovitusel harjutas Andra kaks aastat, enne kui läks võistlustele. "Pigem tuleb sportlast tagasi hoida, et tal tekiks vajalik kindlus," arutleb ta. "Olen näinud küllalt palju poisse, kes kipuvad kiirelt areenile, saavad seal nii-öelda kerge kolaka, pettuvad ja on ühtäkki trennist kadunud."

Andra esimene etteaste oli tänavu veebruaris Tallinnas. "Võistlusest kuulsin alles päev enne matši, kui treener helistas. Ringis ei tundnud ma midagi, aga kindlasti sain ka ise pihta," pajatab ta muigamisi.

Treener täiendab: "Esimene matš polnud Andral sugugi kerge, vastane oli temast viis aastat vanem, ta oli ka rohkem treeninud. Kuid Andra säilitas rahu, tegutses targalt ja külmavereliselt, see tõigi võidu."

Koges ka profivõitlust

Amatööridel kestab matš kolm korda kaks minutit, kuid proffidel on viis kolmeminutilist raundi, tagatipuks ei kasuta nad kiivrit.

Ühe korra on Andra juba profireeglite järgi võidelnud. Nimelt alistas ta suvel Šveitsi meistri. Tõsi, toona vältas matš kolm korda kaks minutit, võideldi kiivrita, aga kinnaste ja küünarnukikaitsmetega.

Kui jutuks tuleb profiks siirdumine, tekib Andra näole salapärane naeratus. "Miks mitte seda tulevikus proovida," jätab ta endale taganemistee.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist tänavu kevadel otsustas Andra ühe aasta täielikult spordile pühenduda. "Ma ei olnud veel päris kindel, mida õppida tahan, sellepärast kõrgkooli ei läinudki," selgitab piiga, kes harjutab kaks korda päevas ja teeb nädalas kümme trenni.

Vabal ajal aitab Andra treenerit klubi asjaajamises. Praegu valmistub ta usinalt novembri lõpus toimuvaks kikpoksi EMiks.

Jaga artiklit

15 kommentaari

M
m  /   09:33, 4. nov 2014
Naised on hullud. Sõidutasin kaks vene nii 35 aastast naist nende suvilasse. Taksoarve makstud kutsuti kohvi jooma. Jutu käigus tehti ettepanek nendega pisut kakelda. Seisin neiu ees ja nipsti põlvega munadesse. Pauk oli nii hea et langesin põlvili ega polnud isu rohkemaks. teine võttis käega selja tagant pea haardesse ja esimene valas täiega kõhtu. Hetkega olid sussid püsti ja tuli alla vanduda. Kuradi kõvad naised olid. Kutsuti teinekordki suvilasse kuid ei ma rohkem soovinud.
  /   21:40, 2. nov 2014
KUI PIDUTSEMINE JA KLUBID YLDSE EI T6MBA, SIIS MUSTAD MEHED T6MBAVAD :) käis endast 15a vanema musta mehega ringi. kui noorem oli , 100% tean.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis