Toomas Vara | Real ja Atletico tõestavad Meistrite liigas, et jalgpalli mängitakse peaga! (3)

Viasat Sport Baltic: AS Monaco – Torino Juventus (1. mäng 0:1)

Monaco pole kodustaadionil kaotanud veel mitte ühelegi Itaalia klubile (4 mängust 3 võitu + viik). Vürstiriigi klubi ajaloost leiab ainult ühe "kodukaotuse", aga see mäng Milano Interi vastu hooajal 1963/64 ei toimunud mitte Stade Louis II-l, vaid olude sunnil hoopis Marseille´s. Seekord on vaja siiski veidi enamat kui kaotuse vältimist, sest esimene mäng Torinos lõppes 0:1.

Juventus on oma ajaloo jooksul 10 korda kaheosalises matšis Prantsusmaa klubidega kohtunud ja on alati võitjana edasi pääsenud.

Monaco pole kolmes viimases Ligue 1 kodumängus oma vastaseid suutnud võita, nii et sellest paarist edasiminekuks peavad nad meid kõiki üllatama. Ja kuigi esimeses mängus näidati kohati päris head mängu, siis nüüd on hädavajalik see kuidagi ka numbritena protokollis ära vormistada.

Juve on seitse vooru enne Itaalia meistrivõistluste lõppu 15 punktiga tabeli kindel liider, et mitte öelda Itaalia meister. Nädalavahetusel võideti lähimat jälitajat Laziot Carlos Tevezi ja Leonardo Bonucci väravatest 2:0.

Endiselt ennustan, et sellest paarist jõuab poolfinaali klubi, kes pole seal juba rohkem kui 10 aastat mänginud. Ja loodan, et Hindrek Pulk mõtleb ringi ning otsustab ikkagi ühineda Eesti võrkpallikoondisega selle suve tähtsateks mängudeks.

TV6: Madridi Real – Madridi Atletico (1. mäng 0:0)

Selle paari esimene mäng oli ainuke, kus ei löödud küll ühtegi väravat, aga paljude arvates oli tegemist esimeste veerandfinaalide kõige vägevama mänguga. Olen ise ka nende paljude hulgas seekord.

Real on kahe mängu vahel kaotanud vähemalt kaks põhimeest. Laupäeval Malaga vastu peetud mängus said vigastada Gareth Bale ja Luka Modric. Kui Bale´ile antakse enne kolmapäevast mängu õhkõrn lootus väljakule pääseda, siis horvaadi jaoks võib hooaeg halvema stsenaariumi korral juba lõppenud olla. Lisaks on väljas Marcelo ning kindel pole ka Karim Benzema osalemine.

Ja see teeb peatreener Carlo Ancelotti ülesande hooaeg edukalt lõpetada raskeks mitte ainult siin, Meistrite liiga veerandfinaalis, vaid ka koduses La Liga's, kus hetkel kaotatakse liider Barcelonale kahe punktiga.

Atletico on Reali vastu nüüd juba 7 mängu ilma kaotuseta, aga õppinud statistikud teavad, et enne seda mängu on mõlema klubi võimalused siiski võrdsed – sa kas saad edasi või ei saa ehk maakeeli 50:50.

Aga kui keegi tahab vähe tõsisemalt statistika või tõenäosusega tegeleda, siis julgustan panustama sellele, et kui üldse, siis lüüakse selles mängus vähemalt üks värav peaga. Real on löönud sel hooajal peaga 5, Atletico 4 ja sellega juhivad Madridi klubid Meistrite liiga vastavat tabelit.

Cristiano Ronaldo ja Mario Mandzukic kumbki kolme sellisega on omakorda mängijate edetabeli tipus. Reali kodustaadionil löödud väravate kohta veel üks huvitav fakt – Iker Casillas on sel hooajal Meistrite liigas enda selja taha lasknud lüüa ainult 6 väravat (seni tema karjääri parim), aga nendest 5 on löödud Santiago Bernabeu'l.

Real teab, et kodus ei tohi endale lüüa lasta, seepärast peab taas eriti hoolikalt valvama jõulist Mandzukicit (kohati oli vaja meest hammastega kinni hoida), aga veel rohkem eriliselt heas hoos olevat Antoine Griezmanni. Kui horvaadil läksid esimese mängu protokolli lisaks jõulistele (maadlus)võtetele vaid 0 pealelööki ja 1 kollane kaart, siis prantslane on kindlasti tõsisem oht Reali värava all.

24-aastane ründav keskväljamees on sel hooajal löönud Hispaania liigas juba 20 väravat. Sellise numbriga võiks juhtida ükskõik millise teise Euroopa suure jalgpalliliiga resultatiivsustabelit, ainult La Liga's peab Griezmann leppima kohaga üliinimlikke sooritusi näitavate Ronaldo ja Lionel Messi järel.

Pakun, et Real saab esimest korda Atleticost jagu. 2:1. Kardan, et Atletico ei pääse niipea Meistrite liiga karikale sama lähedale kui eelmisel aastal, kui finaalis libises võit käest alles üleminutitel. Aga elu ongi karm ja ebaõiglane.

Näiteks see lugu ei jõudnud mitte kunagi Briti singlitabeli tippu, sest täpselt samal ajal hakkasid BBC elektrikud streikima ja ainuke muusikasaade, millisest inimesed plaatide ostmiseks infot said – "Top of The Pops", läks kuueks nädalaks pausile. Nii oli.