Tõnu TõnisteFoto: Arno Saar
Olümpia
13. märts 2016, 16:41

Tõnu Tõniste tegevuskava EOK presidendiks saamiseks: EOK president olgu pigem diplomaat kui poliitikategija (10)

Eesti Olümpiakomitee presidendiks kandideeriv Tõnu Tõniste avalikustas täna oma tegevuskava. Õhtuleht avaldab endise purjetaja mõtted täismahus:

Enne, kui süvenete, tahan öelda järgmist. Mulle ei ole kunagi meeldinud ajada ümmargust juttu ega kuulutada iseenesestmõistetavat. Olen seisukohal, et edu aluseks on ühised põhimõtted, mille põhjal tuleb läbi mõelda ja ellu viia konkreetsed tegevused. Ainult nii on võimalik teha tegusid, millel on tulemused.

Seetõttu olen järgnevalt konkreetselt lahti kirjutanud probleemid, mis on minu hinnangul Eesti spordijuhtimises kõige teravamad, ning konkreetsed tegevused, mida näen nende lahendamiseks. Olen sõnastanud ka visiooni, kuhu nende tegevuste elluviimine Eesti spordi võiks lähemas või kaugemas tulevikus juhtida. Näen, et just sellist analüütilist ja sihikindlat konkreetsust on Eesti spordi juhtimises praegu kõige enam vaja.

Olen teadlikult jätnud siia kopeerimata punktid Eesti Olümpiakomitee põhikirja artiklist 8, mis loetleb EOK ja seega ka presidendi põhiülesandeid, ning arengustrateegiast ”Eesti sport 2030”. Nende kahe alusdokumendi tundmine ja täitmine peab olema EOK presidendiametis iseenesestmõistetav. Seega võib põhimõtteliselt hoopis öelda, et need kaks olulist dokumenti moodustavad minu programmi ning alljärgnev on minu tegevuskava EOK presidendiametis perioodil 2016-2020.

Juhtimispõhimõtted
Läbipaistev tervikpilt, mitte ühe ala põhine lähenemine
EOK president peab nägema Eesti spordi juhtimisel tervikpilti. EOK-d ei tohi juhtida ühe ala või kitsa aladeringi huvidest või spetsiifikast lähtuvalt, vaid arvesse tuleb võtta liikmesorganisatsioonide mitmekesisust ning erinevaid lähtekohti, vajadusi ja spetsiifikat. ”Üks suurus sobib kõigile” ei sobi enamasti kellelegi. EOK juhtimisel on oluline läbipaistvus ja erapooletus ning otsuste selge põhjendatus.

Aktiivne suhtlus liikmetega
Tahan olla president, kes kuulab oma liikmete seisukohad ja mured ära, peab dialoogi ning aitab kaasa lahenduste leidmisele. Ametisse valituna olen telefoni ja meili teel liikmetele alati kättesaadav, loomulikult ka kontoris. Samuti pean oluliseks, et EOK president, asepresidendid ja täitevkomitee liikmed osaleksid võimalikult palju iga ala või liikmesorganisatsiooni olulisematel üritustel, et olla kursis liikmete käekäiguga ja elada kaasa Eestis toimuvatele spordisündmustele.

Vastutus
EOK presidendi ametiga kaasneb vastutus – vastutus Eesti spordi ja liikumisharrastuse käekäigu ja tulevikuväljavaadete eest ning Eesti spordi maine eest. Võtan seda vastutust tõsiselt. Vastutuse väärikas kandmine eeldab palju tööd. Kavatsen ise teha pühendunult tööd ning ootan sama ka oma asepresidentidelt ja täitevkomitee liikmetelt. Igal asepresidendil ja täitevkomitee liikmel peab olema funktsioon ja vastutusala. Plaanin luua täitevkomitee juurde ka komisjonid, mis tegelevad kindlate valdkondade arendamise, konkreetsete küsimuste või probleemide lahendamisega.

Poliitiline neutraalsus ja diplomaatia
Samuti on EOK presidendil võtmeroll initsiatiivi võtmisel ning protsesside juhtimisel riigiinstitutsioonide, kohalike omavalitsuste, riigi- ja eraettevõtete esindajatega. Pean oluliseks, et EOK president oleks neutraalne ja sõltumatu – pigem diplomaat kui poliitikategija. Olen kindel, et selline neutraalsus aitab kaasa ka spordile vajalike poliitiliste otsuste efektiivsemale ja läbipaistvamale saavutamisele.

Laste ja noorte liikumisharrastuse edendamine:
Kehalise kasvatuse tundide kvaliteedi tõstmine koolide ja kohalike spordiklubide koostöös

Laste ja noorte seas liikumisharrastuse edendamine aitab panna aluse terve inimese ning ka tulevase tippsportlase kujundamisele. Võtmeks on koostöö koolidega, maakondlike spordiliitude ja kohalike spordiklubidega.

Uute alade toomine kehalise kasvatuse tundidesse
Paljude laste ja noorte jaoks on tunniplaanis olevad kehalise kasvatuse tunnid esimeseks või ainsaks kokkupuuteks spordiga. Noortes liikumishuvi tekitamiseks on vajalik esmajärjekorras tõsta kehalise kasvatuse tundide kvaliteeti – traditsiooniliste põhialade kõrval mitmekesistada tundides pakutavate alade valikut.

Mitmekesisem alade valik kehalise kasvatuse tundides aitab laiendada noorte spordialast silmaringi, tekitada suurema tõenäosusega huvi liikumisharrastuse vastu ning kohalikel klubidel leida trennidesse uusi lapsi, toetades seega ka kohalike spordiklubide tegevust. Pikas perspektiivis aitab see kaasa ka tippsportlaste arvu ja taseme tõusmisele.

Sealjuures on piirkonniti mõistlik keskenduda erinevatele aladele, lähtuvalt kohalikest traditsioonidest ja enimharrastatavatest spordialadest (sh nii olümpia- kui ka mitteolümpiaalad) ning kohalike klubide huvist. Kehalise kasvatuse tundide kvaliteedi tõstmine saab toimuda koostöös kohalike spordiklubide, maakondlike spordiliitude, kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Treeningtunnid koolis pärast õppepäeva lõppu
Täiendavalt või osana kehalise kasvatuse tundide mitmekesistamise kavast tuleb kaaluda ka alg- ja põhikoolide õpilastele erinevate organiseeritud treeningtundide korraldamist koostöös klubidega pärast koolipäeva lõppu. See võimaldab tagada tasakaalu vaimse (õppimine) ja füüsilise (sport) vahel, efektiivistada ajakasutust päeva lõikes nii laste kui ka lapsevanemate jaoks ning pakkuda täiendavat motivatsiooni liikumiseks (lapsed teevad koos sõpradega meelsamini trenni).

Töö täiskasvanute liikumisharjumuse tõstmisel
Olen siin punktis keskendunud laste ja noorte liikumisharrastuse edendamisele, sest muutused saavad alguse noortest, samuti määravad uued põlvkonnad ära Eesti ühiskonna edasise käekäigu. Jätkata tuleb aga ka täiskasvanute liikumisharrastuse edendamist, sest sportlikel eluviisidel on oluline roll rahva tervise tagamisel. Sellel on riigieelarvele suurusjärgu võrra suurem mõju kui sellel rahal, mis hetkel läheb spordi rahastamiseks.

EOK peab selle teadmise viimisel otsustajateni võtma juhtrolli. Peame jõudma sinnani, et juba aastaks 2020 tegeleks liikumisharrastusega vähemalt kaks korda nädalas 50% Eesti elanikkonnast ning aastaks 2030 70%.

Noorte saavutusspordi jätkusuutlikkuse tõstmine:
Alapõhiste spordiakadeemiate süsteemi ja rahvusvaheliste treeningkeskuste rajamine

Üleminekuklass noorte seast täiskasvanute hulka (vanuses ca 16-23) on saavutusspordi jaoks kõige valusam – tippu jõudmiseks peab treenima professionaalsete treenerite juhendamisel järjest suurema mahuga, kuid enamikul alaliitudel ja klubidel pole piisavalt ressursse sportlasi toetada, KOV pearahatoetus kaob, suurema toetuse pälvimiseks pole noor veel piisavalt tippu jõudnud. Siit jääb tihti tippspordi finantseerimine sportlase vanemate ja juhutoetajate kanda. Nii on tippspordist kujunemas jõukamatest peredest pärit noorte pärusmaa.

Piirkondlike spordiakadeemiate loomine
Selle vanuserühma hoidmiseks saavutusspordis on vajalik EOK eestvedamisel riikliku süsteemi loomine, milles arendatakse piirkondlikke õppe- ja treenimiskeskusi. Parimad noored koondatakse alade lõikes ühtsesse treeningsüsteemi parimate treenerite ja spetsialistide käe alla – nö spordiakadeemiatesse. Sisuliselt tähendab see Audentese kontseptsiooni edasiarendamist piirkondadesse, kus on vastavate alade traditsioonid, oskusteave, laiem kandepind, optimaalsed tingimused. Nendesse keskustesse pääsevad parimad noored, kes saavad treenida parimate treenerite käe all. Sealjuures on vajalik laiendada alade spektrit võrreldes tänase Audentesega, kaasates nii täiendavaid olümpiaalasid kui ka mitteolümpiaalasid. Riikliku toetuse alla mitte pääsejad saavad konkureerida tasulistele kohtadele.

Spordiakadeemiate arendamine rahvusvaheliseks
Mõelda tuleb veel laiemalt – meie õppe- ja treeningkeskused tuleb arendada rahvusvahelisteks. Eesti on väike ja konkurentsitase madal, seetõttu on vajalik teha koostööd lähiriikidega, eeskätt Balti riikide ja Soomega. See võimaldab pakkuda meie sportlastele treeningvõimalusi tihedama konkurentsi tingimustes ning samas tuua siia ka lisaressursse. Sealjuures avab see võimalused ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee toetustele.

Potentsiaal ka tulevaste treenerite ja sporditeadlaste kasvatamiseks
Spordiakadeemiate süsteem avab pikas perspektiivis Eesti spordi jaoks veel olulise täiendava võimaluse – tihe koostöö ülikoolide kehakultuuri teaduskondadega aitab kaasa potentsiaalsete tulevikutreenerite ja sporditeadlaste suunamisel akadeemilistele õpingutele.

Üleminekueas saavutussportlastele tuleb täiendavalt tagada:

  • Spordiakadeemias treenimise ja tugisüsteemide kasutamise võimalus kuni 23-aastaseks saamiseni;
  • Süsteemne juurdepääs spordimeditsiinile ja taastusravile, sealhulgas haigekassakindlustus,
  • Võimalused välisvõistlustel osalemiseks ja laagripäevade arvu suurendamiseks;
  • Tasuta kõrgharidusõppe võimaldamine pikendatud õppeaja puhul;
  • Kaitseväe tegevteenistusse kaasatud sportlaste arvu suurendamine kuni kaks korda, spordisüsteemi arenedes motiveeritud noorte arvu kasvades kuni kolm korda;
  • Tööandjate tunnustamine sportlaste palkamisel ja neile paindlike töövõimaluste pakkumisel.

Saavutussportlaste tingimuste parandamine: Rahastamise korrastamine, spordimeditsiini kättesaadavamaks muutmine ja võitlus dopinguga

Sportlane peab saama keskenduda treeningutele ja sooritustele võistlustel. Süsteemi töö on tagada sportlasele selleks vajalikud tingimused ja tugiteenused. See hõlmab nii tervist (haigekassakindlustuse olemasolu, kiire ligipääs suuremates keskustes spordimeditsiini- ja taastusteenustele, spordiarstide järelkasvu tagamine) kui ka ausa spordi eest seismist (sh dopingu- ja kokkuleppemängude vastast võitlust).

Sportlase palk koos haigekassakindlustusega
Kui maailmatasemel tippsportlane on EOK kaudu suhteliselt hästi rahastatud, siis täna on siin üks põhiprobleeme tippsportlase treeneri rahastamise süsteemi ja taustajõudude/meditsiinivõimaluste finantseerimise puudulikkus. Saavutussportlastele, kes võistlevad rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kõrgemate kohtade eest, peab sisse viima sportlase palga, mis sisaldaks ka haigekassakindlustust.

Olümpiaettevalmistuse rahastamise põhimõtete uuendamine
Olümpiaettevalmistuse rahastamisel tuleb kaotada aastakoefitsient ja jätta kõik 4 aastat võrdse toetusmahuga, kuivõrd olümpiaedu ei tagata viimase kahe aasta tugeva tööga, vaid selleks on tarvis vähemalt 4 aastat tipptasemel tööd. A-C taseme sportlase isiklikule treenerile tuleb tagada sama suur palk nagu sportlasel, D tasemel määrata tulemuskriteerium, mis näitab võimaliku kvalifitseerumise võimalust.

Spordimeditsiiniteenuste kättesaadavuse suurendamine
Spordimeditsiinis on vajalik saavutussportlaste kiiremaks ja efektiivsemaks teenindamiseks eraldada tippsportlased laste ja noorte terviseuuringutest. Vajalik on rajada kaasaegsed spordimeditsiini- ja taastuskeskused Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Lisaks on vajalik juurde koolitada spordimeditsiini haridusega spordiarste. Tervisekontrolli järjekordade lühendamiseks saab seni sõlmida täiendavad lepingud arstikeskustega, kellel on suutlikkus vastavat teenust osutada.

Dopinguvastase töö intensiivistamine
Võitluses puhta spordi eest tuleb jätkata ja laiendada SA Eesti Antidoping poolt tehtava ennetustöö tegemist. Alaliitudele tuleb kohustuslikuks teha dopinguproovide võtmine, pistelisi dopinguproove tuleb teha juba juunioride klassist alates. Proovide rahastamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks rahastatakse mingis osas litsentsitasudest ja/või stardimaksudest.

Treenerite positsiooni parandamine: Koostöö koolidega, palk olümpiaettevalmisprogrammi pääsenud sportlase isiklikule treenerile

Tean omast kogemusest, kui oluline roll on treeneril harmooniliselt arenenud inimese kasvatamisel - treener on õpetaja. Treener väärib pedagoogidega samaväärset ühiskondlikku staatust, tunnustust, sissetulekut, võttes arvesse kutsekvalifikatsiooni astet.

Treenerite pedagoogistaatus aitaks kaasa treenerina töötavate spetsialistide arvu ja kvalifikatsiooni tõstmisele ning tooks treeneriametisse uusi talente. Suureneb sporti harrastavate noorte arv ning kasvab rohkem ka tippsportlasi.

Kohalike spordiklubidega koostöös saab treenereid kaasata koolide kehalise kasvatuse tundide alapõhisesse läbiviimisesse, mis aitab kaasa harrastajate arvu suurendamisele ning laste ja noorte liikumisharrastuse edendamisele. 
EOK olümpiaettevalmistusprogrammis pääsenud sportlase isiklikule treenerile tuleb maksta palka vastavalt sportlase tasemele programmis.

Spordijuhtimise tõhustamine: Rahastamissüsteemi korrastamine ja läbipaistvamaks muutmine, erasponsorite kaasamine

Rahastamisesse süsteemi loomine
Kui täna saavad spordiorganisatsioonid taotleda toetust neljast allikast (Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Riigikogu katuserahad), on süsteem liiga keeruline ja läbipaistmatu. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll. Allikad tuleb viia võimalikult ühtsesse süsteemi, mis käsitleks süsteemselt iga-aastast alade toetamist, rahvusvaheliste võistluste toetamist, investeeringuid spordirajatistesse, projektide ja kohalike spordivõistluste toetamist – süsteem on alati parem kui süsteemitus.

Aastaks 2020 kahekordistada erasektori toetused EOK-le
Sponsorraha selgete ja läbipaistvate jagamispõhimõtete puudumine peletab täna ka erasponsoreid. Lisaks on erasponsorite, aga ka riigiettevõtete kaasamiseks vajalik EOK poolt partnerlusprogrammi väljatöötamine koos turundusmeetmetega. Näen, et süsteemi läbipaistvamaks muutmise ja partnerlusprogrammi väljatöötamisega on võimalik ainuüksi erasektorist tulevaid sponsorsummasid nelja aasta jooksul kahekordistada. Loomulikult tuleb riigiga läbi rääkida ka riigiettevõtete kasumist spordi toetamine, mis ootab jätkuvalt lahendust.

Public Private Partnership läbirääkimine
Samuti vajavad üle vaatamist erasektori ja riigi koostöövõimalused spordi arendamisel – riigiga tuleb läbi rääkida private public partnership mudeli kasutuselevõtus kokku leppimiseks, mille põhjal toetaks riik erasektori panust spordi rahastamisesse (näiteks, igale EOK arvele laekuvale erasektori sponsorluseurole lisab riik omalt poolt ühe euro).

Suurvõistluste toetamise süsteemi loomine
Eestis korraldatavate suurvõistluste toetamiseks peab olema samuti kindel süsteem ja konkreetsed kriteeriumid. Korraldajatele on vaja anda pikemaajaline kindlus eelarve planeerimisel, samuti soodustab riigi või KOVi toetus erasponsorite leidmist.

Turunduse ja kommunikatsioonialase teadmise vahendamine liikmetele
Paljudele aladele valmistab muret turundus ning sponsorite leidmine ja hoidmine, samuti meediasse pääsemine isegi tiitlivõistluste või suurürituste korral. Meediamaht on piiratud, kuid ala või ürituse korraldajad saavad meediasse pääsemiseks ise palju ära teha läbi professionaalsema meediasuhtluse (pressiteated, fotod, videod jne). Turundusele ja partnerlussuhetele tuleb läheneda strateegiliselt, läbimõeldud partnerlusprogramm võimaldab pakkuda sponsoritele väärtust ning tuua juurde uusi sponsoreid. EOK peab pakkuma oma liikmesorganisatsioonidele vastavaid erialaseid koolitusi ja teadmist, kuidas suurendada tiheda konkurentsi tingimustes oma ala või sündmuse atraktiivsust sponsoritele ja partneritele ning tõsta meediakajastust.


Kokkuvõte 

Olen seisukohal, et EOK presidendikandidaadil – nagu igaühel, kes kandideerib mõne ettevõtte või organisatsiooni juhiks – peab olema plaan konkreetsetest suundadest ja tegevustest, mida ta ametikohal ellu viima hakkab, ning EOK presidendikandidaat peab suutma põhjendada, millist kasu ta juhina organisatsioonile ja Eesti spordile tervikuna toob.

Ülalkirjeldatud tegevused moodustavad minu peamise tegevuskava, mille elluviimise nimel valituks saades tööle hakkan. Loomulikult nõuavad need veel põhjalikumat planeerimist ja kõigi osapooltega läbirääkimist, et tehtav saaks võimalikult paljudele võimalikult tulemusrikas ja jätkusuutlik. Minu plaanis sisaldub ka mitmeid pikema perspektiiviga tegevusi, mida nelja-aastase ametiajaga tõenäoliselt lõpuni ellu viia polegi ajaliselt võimalik, kuid alustada tuleb kohe. Eesti sport on kriitilises seisus ning peame olema konstruktiivsed ja tulemusele orienteeritud mitte ainult spordis, vaid ka spordi juhtimises.