PEREPILT: Aadu Must ees, tütar Kadri Simson selja taga. Rein Ratas ees, poeg Jüri Ratas selja taga. Perepilt missugune! Ühtlasi on kõik ka Kadri Simsoni leeris ehk protestivad Edgar Savisaare poliitika vastu. Vähemasti riigikogus ollakse eesotsas: Simson on fraktsiooni esimees ning Jüri Ratas valiti taaskord riigikogu juhatuse aseesimeheks. Foto: Teet Malsroos
Eesti uudised
24. märts 2016, 13:58

Kas Keskerakonna sisesõda peegeldus isegi riigikogu juhatuse valimisel? (32)

Riigikogulased valisid täna taas esimeheks Eiki Nestori ning aseesimeesteks Jüri Ratase ning Helir-Valdor Seederi. Ei mingeid intriige? Arvestades kehtetute sedelite arvu, püsib õhus kahtlus, et ehk tegid Savisaare toetajad Ratase vastu revanškäigu.

Aga läheme esimese vaatuse juurde. Esmalt valiti esimees. Nestori (SDE) vastu kandideeris Krista Aru (Vabaerakond). „Olen sind alati toetanud,“ patsutas Nestor Arule õlale. Ja õhkkond oligi sõbralik – koridoris tõttasid Aruga jutustama ja teda kiitma nii koalitsiooni kui ka opositsiooni saadikud. Hääletamine meenutas sõjaväedrilli – lintidega oli eraldatud ala, kus seisis juures rohkem ametnikke kui jõuab ühekäe näppudel üle lugeda. Rahvasaadikud seisid järjekorras, et hääletama minna. „Nagu riigikogu valimiste ajal mõnes valimisjaoskonnas,“ muigas üks saadik. Oli ka neid, kes esiti tagasi saadeti. „Dokumenti polnud kaasas,“ pidi nentima ka Krista Aru ise, kes läks kiirel sammul isikutunnistust tooma.

Hääletustulemus oli üpris oodatav: võitis Eiki Nestor 53 häälega, Krista Aru sai 38 häält. Neli sedelit olid kehtetud. Näiteks ühe puhul oli saadik märkinud ära mõlemad kandidaadid. Kokku hääletas 95 saadikut.

Aru ise oli nii suurest toetusest üllatunud. „Ega ma polnud kindel, kuidas läheb. Ma olen ikkagi poliitikas nii uus inimene, alles aastake olnud,“ rääkis ta Õhtulehele. „Ehk on inimeste ootus, et keegi vaatakski riigikogus toimuvat värskema pilguga.“ Aru lisas, et teda hoiab värskena seegi, et ta pole kinnistunud pelgalt riigikogu saalis toimuvasse, vaid teostab end selle kõrvalt jätkuvalt ka erialalises valdkonnas (ta on ajakirjandusloolane ja museoloog – toim). „Fraktsiooni mehed naeravad, et kamandan väga palju,“ muheles Aru, lisades, et üldiselt oleks naise toomine juhatusse üks muudatus, mida riigikogu vajab.

Miks ei tahtnud 11 saadikut oma häält anda?

Teine vaatus. Aseesimeeste kandidaatideks esitati vaid seni selles ametis olnud Jüri Ratas (Keskerakond) ning Helir-Valdor Seeder (IRL). Viimati mainitu sai 49 häält ning Jüri Ratas 36 häält, kehtetuid sedeleid oli koguni 11 (kokku hääletas 96 saadikut). Juba kolmapäeva õhtul ning tänase hääletuse eel spekuleeriti riigikogu koridorides, et ehk jätab mõni keskerakondlane nimme parteikaaslase Ratase poolt hääletamata.

Teatavasti on Keskerakonna 27-liikmeline fraktsioon jagunenud kaheks. Kui kolmapäeval valis keskfraktsioon omale uut juhatust, siis sai Kadri Simson 14 häält, Edgar Savisaare toetajaskonna enda taha koondanud Jaanus Karilaid aga 12 häält. Koosolekult puudus Dmitri Dmitrijev. Simsoni toetajad on näiteks tema isa Aadu Must, teisipäeval Keskerakonna aukohtu ees seisnud Mailis Reps ja loomulikult ka Jüri Ratas.

Õhtuleht uuris Jüri Rataselt, kas fraktsioon leppis enne riigikogu aseesimehe valimist kokku, et hääletatakse üksmeelselt või mitte? Ratas toonitas poliitkorrektselt, et hääletamine on salajane ja igaüks teeb oma otsuse ise. „Aga see, kas Keskerakonnas on rasked ajad? Jah, vastab tõele, pole mõtet ümber lükata. Siiski loodan, et fraktsioon jääb püsima 27-liikmelisena.“

Kolme nädala pärast selgub, kas Ratas üleüldse jätkab poliitikas ja seega ka aseesimehena. Nimelt on ta üks peapretendente EOK (Eesti Olümpiakomitee) presidendi ametikohale. Tema toetus on üpris suur, ent kindel pole veel midagi.

Kui ta siiski valituks osutub, peab riigikogu valima uue aseesimehe. Õhtulehele on ka viidatud, et üritades tuua Simsoni toetajaid üle Savisaare leeri, olla Savisaar ja tema toetajad pakkunud osadele rahvasaadikutele asespiikri kohta. Nagu näitas Simsoni valimine fraktsiooni esimeheks, seda õngekonksu alla ei neelatud.