Gerd Kanter seminari pidamasFoto: Merili Luuk
Kergejõustik
29. märts 2016, 18:44

Gerd Kanteri olümpiavõiduni viinud Team75Plus pidas töötuba

Kuidas saada olümpiavõitjaks? Ära karda võimsaid eesmärke püstitada! (3)

Audentese spordigümnaasiumis toimus täna seminar "Kuidas saada olümpiavõitjaks", kus Gerd Kanteri Team 75pluss liikmed tutvustasid erinevaid seisukohti tippsportlase arendamisel. 

Peamiselt noortele tippsportlastele suunatud seminaril rääkisid nii olümpiavõitja Gerd Kanter ise, tema treener ja füsioterapeut Indrek Tustit, meeskonna moodustaja Raul Rebane ja saavutuskorraldaja Hans Üürike, oma arvamusi esitasid ka purjetaja Karl-Martin Rammo, noorsportlased Rauno Liitmäe ja Triin Junson ning meediakoolitust tegi ERRi ajakirjanik Tarmo Tiisler. 

Allpool kõlama jäänud mõtted Gerd Kanteri esitlusest:

"Kõige tähtsam on eesmärkide püstitamine" - Valige see ala, mis endale kõige rohkem meeldib. Olen alati mõelnud väga suurelt - kui kergejõustikumaastikule sisenesin, tundusid mõned eesmärgid naeruväärsed - näiteks kas või tiimile nime otsimine (kuigi tolle hetke rekord oli 57 m, panime nimeks 75+) Olen alati endasse uskunud ning absoluutsed eesmärgid peavad olema. 2000. aastal käisin välja eesmärgi tulla olümpiavõitjaks, peagi unistasin ka maailmarekordist. Sellest on küll 70 sentimeetrit puudu, aga olümpiavõitjaks ma tulin. 

Kas sporti tehakse raha pärast? On reegel, et kui saavutame edu, siis tuleb finants juurde igal juhul. Kui aga võtta see eesmärgiks omaette, siis pole sellest enam kasu. 

Kes on proff või profisportlane? Kõige alus on režiim ja hea planeerimine. Trenn on trenniaeg ja muuga tegelemine pole selle ajal oluline. Sportlased pühasid ei tunne. See pole küll kaheksast viieni töö, aga on väga klassikaline elustiil - päevas teen kaks trenni, mis kestavad tavaliselt kaks kuni 2,5 tundi, õhtul on massaaž. Toetavate tegevusteta pole võimalik tipus püsida. Rutiin on mulle väga sobilik formaat, sest mina olen rutiininautleja. Tippspordi parim osa on treeninglaagrid - saad keskenduda, süüa, magada, treenida. Minul on aastas ligi kuus treeninglaagrit. 

Mis on päris treening? Oluline on jälgida seda, millise taustaga edasi jõuad - koormuste tõstmisel võib tulla tagasilööke ning kui näiteks tõstad koheselt oma koormust kaks korda, võib see kätte maksta. 

Kanter rõhutas, et alati peab olema võimeline rohkemaks.

Kuidas ebaõnnestumistest õppida? Olen piisavalt karjääri alguses ebaõnnestunud. Pärast pidevas kvalifikatsioonis põrumist tegime sama formaadiga võistlusi kodus - näiteks on suurvõistlustel esimene kogunemine vähemalt tund enne põhiala algust ehk enne võistluse algust võib kuluda isegi poolteist tundi. Tegime kõike järgi ning peagi hakkas ka kvalifikatsioon paremini välja tulema.  Paar päeva haavu lakkuda on täiesti normaalne, aga siis tuleb analüüsida - mida, kuidas teha. Alati tuleb säilitada usk iseendasse. Iga vigastuse juures tuleb leida positiivseid asju.

Üritusel tutvustati ka tiimi poolt läbi viidud uuringut, kus küsimustele vastas 133 noort tippu pürgivat sportlast. Tulemused olid ootamatud. Noorsportlaste oluline probleem on tõepoolest vahendite nappus, kuid mitte kõige olulisem. Nende mured sai seminari kokku võetud niinimetatud 3T sümboliga, see tähendab muresid tuleviku, taastumise ja toitumisega. Esinejatele esitatud ligi 600 küsimust rääkisid sedasama, vaid 10% vastanud pidas suureks probleemiks kas varustuse või spordibaaside nappust.

Uuringu tulemused Foto: MERILI LUUK