Kolmapäeva õhtul toimus Supilinna päevade raames kanuuretk Emajõel. Mis oleks veel põnevam kui avastada Supilinna otse Emajõelt. Aldo Luud (Õhtuleht)Foto: Aldo Luud
Eesti uudised
21. aprill 2016, 17:21

Supilinn – mõnus elukeskkond nii inimestele kui ka nahkhiirtele

Nädala lõpuni Tartu värvikaimas linnaosas Supilinnas toimuvate kogukonnapäevade üheks keskseks teemaks on tänavu keskkonnateemad.

“Ühest küljest mõtleme, et kuidas Supilinna kui elukeskkonda mõnusamaks ja mugavamaks muuta. Teisest küljest ei ole Supilinn ju elukeskkond mitte ainult inimese, vaid ka loomade ja lindude jaoks, keda siin toimetamas võib näha,” selgitab Supilinna päevade korraldaja Jaanus Libek, miks tänavu on jõuliselt esile tõstetud keskkonnateemad.

Tõepoolest, viimasest Supilinna ajalehest „Supilinna Tirin” võib lugeda, et just see linnaosa on näiteks nahkhiirte hulgas väga populaarne. Nahkhiirteuurija Lauri Lutsar kirjutab lehes, et nahkhiirte toitumispaik on Emajõgi ning selline nahkhiirte rohkus ja haruldaste liikide esinemine ei ole mujal Eesti linnades tavaline. Supilinna Seltsi ajalehest selgub, et linnaosas võib kohata veelendlast, tiigilendlast, põhja-nahkhiirt, pargi-nahkhiirt, kääbus-nahkhiirt ja suurvidevlast.

Libek rõhutab, et supilinlased isegi võiks oma elukeskkonnast teadlikumad olla. „Paljud asjad, mis su enda kodu ümbruses toimuvad, võivad jääda märkamatuks. Supilinn on väga hea nahkhiirte elupaik, aga kui nad just su enda maja seina taga oma kolooniat ei peida, siis võib-olla paljud neid ei märkagi,” arutleb Libek.

Kui juba jutt nahkhiirte peale läks, siis Libeki sõnul tasuks majugi renoveerida niimoodi, et peale selle, et seal inimestel oleks hea elada, ei peaks keegi – kasvõi nahkhiired – sealt välja kolima. „Või võtame puude istutamise. Kui Supilinnas on plaanis kuhugi rajada uus allee või mõnda aeda mõni uus puu istutada, siis tasuks läbi mõelda ja teada, kui suureks see puu kunagi kasvab ja milliseid hooldusvõtteid peaks tema puhul aja jooksul rakendama. Teadlikkus ja targad otsused tulevad alati kasuks,” selgitab Libek, lisades, et just linnaosa ajalehe kaudu ja ka Supilinna päevade ajal üritatakse selliseid teadmisi levitada.

Nii näiteks toimub laupäeval Tartu ülikooli loodusmuuseumis Supilinna konnatiigi vee-elustikuga tutvumine. Retked tiigi äärde algavad kell 12.30 ja 13.30 loodusmuuseumi telgi juurest. Samal päeval kell 16.30 toimub Supilinna puid tutvustav jalutuskäik arborist Heiki Hansoga. Retk algab Supilinna Seltsi infotelgi juurest.

Tänavusest programmist rääkides toob Libek välja, et üha enam ja enam tahavad Supilinna päevade korraldajad tõstatada teemana jõe kasutamist. „Tahame julgustada inimesi jõge nägema ja jõe peale minema. See on tegelikult ju kõige lihtsam viis argielu rütmist välja pääseda. Supilinnale on jõgi nii lähedal, et pruugib leida sobiv sõiduk ja oledki hoopis teises keskkonnas, nähes siis ka Supilinna teise nurga alt,” tutvustab Supilinna päevade korraldaja. Ta lisab, et erilise elamuse pakkus osalejatele Herne 11 ärklikorrusel toimunud Indrek Tammoja pööningukontsert.

Kuigi Supilinna päevad on juba kestnud mitu päeva, läheb õige peohoog sisse ikkagi nädalavahetusel. Laupäev on Supilinna päevadel traditsiooniliselt platsipäev. Sel päeval algab melu juba kell 7 hommikul, kui Emajõe tänava sadamast väljub linnulaulusõidule looduslodi. Kiigeplatsi pealaval algavad esinemised alates kell 12.40, õhtu peaesineja Sõpruse Puiestee tuleb lavale kell 21.30. Pühapäev on Supilinnas aga avatud hoovide päev kui kell 11–20 avavad supilinlased oma uksed, väravad ja loodetavasti ka südamed. Mõistagi on siis avatud ka üksjagu hoovikohvikuid.

Kas just kogukonnapäevad on see hetk, kui supilinlased isegi tunnevad erilist ühtekuuluvust? Päevade korraldaja Jaanus Libek pakub, et ehk tõesti pole iga päev ühtsust nii hästi tunda. „Kui sa argielu elad, siis sa suhtled inimestega, kellega sul on lähemad kontaktid. Ja siis võib-olla ei teki kogu sind ümbritseva elanikkonnaga üheshingamist. Aga pidupäeva või festivali ajal tekib paratamatult teist laadi õhustik, mis tekitab rohkem sellise laulupeo ja vennastumise tunnet. See on ju eestlastele omane – mitte iga päev, aga aeg-ajalt. Supilinna päevad on üks see hetk, kus kogukond suhtleb omavahel tavapärasest rohkem ja peale selle võtab vastu ka mujalt tulnud külalisi.“

----------------------------------

Valik Supilinna päevade üritusi

Reede

*Kell 12 pakuvad Supilinna Selts, Salvest ja Naiskodukaitse Tartu ringkond Raekoja platsil tasuta suppi.

*Kell 20 kirjandusõhtu Emajõe 12 hoovis. Esinevad Kristina Viin, Kristiina Ehin, Aare Pilv ja Urmas Vadi.

Laupäev

Kell 12 lodja Jõmmu tunnisõidud Emajõe tänava sadamast alates kell 12 igal täistunnil.

Viikingilaeva Turm tunnisõidud alates kell 13.30 igal pooltunnil.

Paatmaja Jõeobu ja jõelaeva Minna-Maria lõbusõidud Emajõe tänavalt.

Kõik jõesõidud on tasulised.

Pühapäev

Kell 11–16 Kesklinna kooli kogukonnapäev koolimajas ja selle hoovis (Kroonuaia 7). Toimuvad töötoad, ekskursioonid jm tegevused nii toas kui ka õues, avatud kohvikud. Vaata ka: www.kesklk.tartu.ee.

Kell 14-17 Supilinna päevade vabalava Oa 22 hoovis.

---------------------------------

Kas tead

Supilinna lipp sündis esimesteks Supilinna päevadeks. Supilinna lipu värvid on helepruun, naturaalne roheline ja tumepruun. Supilinna lipu looja Toomas Kalve kirjeldab trikoloori värve nii: „Helepruun on Emajõe vesi, hele õlu, kruusateed, küttepuud; tumepruun Emajõe vesi, tume õlu, brikett ja pori; roheline jällegi Emajõe vesi, aiamaad-tillid-petersellid ja lisaks see muu rohelus, mis Supilinnas on. Tegelikult peegeldasid kõik need värvid ka Supilinna hoonete koloriiti sel ajal.“

Supilinna Selts kutsub supilinlasi üles heiskama teisipäeval ja kolmapäeval oma majadel Supilinna lipud.

Allikas www.supilinn.ee