Kas meie poliitikud julgevad brittide eeskujul korraldada referendumeid? Ilmselt mitte (181)
Ka Sveits ja Norra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid samas on neil kaubandus -ja muud lepped Euroopa Liiduga.
Teiseks on Euroopa Liidu ühisturu äralangemine. Arvestades seda, et USA on tegemas Euroopa Liiduga vabakaubanduse lepet (toodetele ei tule enam tollibarjääri) siis võib eeldada, et Inglsimaaga tuleb Euroopa Liidul samasugune vabakaubanduse reziim.
Meenutame. Kuidas loodi Euroopa Liit. Algselt oli see 1951. aastal asutatud Euroopa söe ja terase vabakaubanduse ühendus. Tol ajal loodigi mitte föderaalriiki, vaid ühtset tolli ja vabakaubanduse liitu.
Veel üks huvitav detail. Sellega võeti kontrolli alla terase hinnad ja riikide vaheline terase kaubandus tõusis tänu tollide kaotamisele kümme korda.
Söe ja teraseühenduse leping sõlmiti muide kuue Euroopa riigi, Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel ja Suurbritannia ühines nendega hiljem. Seda lepingut ei ole kunagi tühistatud, vaid see kaotas oma kehtivuse 2002. aastal, kuna see oli sõlmitud viiekümneks aastaks. Selleks hetkeks oli leping kaotanud ka oma aktuaalsuse, kuna kõik asjaosalised mõtlesid 2002. aastal Euroopa Liidust kui tulevasest keskse juhtimise ja eelarvega föderaalriigist.
Mulle tundub, et me oleme samasse kohta tagasi jõudnud. On kaks varianti, kas Euroopa Liidust saabki föderaalriik või läheme me tagasi vabakaubanduse ja tolliliidu lepingute juurde.
Siin on ka õppetund Eestile ja teistele Euroopa Liidu riikidele. Tegelikult peab kuulama rohkem rahva seisukohta ja eriti kummaline on kuulata meie võimupoliitikute kriitikat brittide otsuse kohta. Mis õigus on meie poliitikutel kritiseerida võõra rahva otsuseid. Minu meelest võib ikka iga riik ise otsustada, mida nad oma kogutud maksurahaga teevad. Kas toetavad teisi või iseennast.
Britid tahavad ise otsustada ja neile ei meeldi olla käsutäitja rollis. Olen ammu rääkinud siin oma blogides osalusdemokraatia võludest ja et ka Eestis võiks korraldada olulistes otsustes referendumeid, et pärast ei tuleks üllatusena Euroopa Liidust välja astumised jne.
Kui Suurbritannias oleks eelnevalt tulnud rahvahääletusele sisserännet puudutav rahvahääletus või referendum, siis ei oleks täna Euroopa Liidust välja astumine üldse päevakorras.
tartu mnt. tapmisloo juures väidab ta kaljukindlalt, et tegemist oli 13 noahoobiga. kust ta seda teab? arvatavasti polnud tema artikli kirjutamise ajal kohtumed.ekspertiisi akt veel valminud.
tartu kuulsa peksmisloo kajastamise käigus muutusid lusti kirjeldused järjest üksikasjalikumaks. lõpuks ilmus sinna puruks löödud viru valge viinapudel, millega kannatanut rünnati. ootame ära kohtuotsuse ja vaatame, kas tõesti midagi taolist ka toimus.
varem või hiljem võivad nii uurijad kui kaitsjad esitada lusti peale kaebuse.