Ott Järvela | Belgia 4:0 võit ei tähenda, et meeskond oleks läbinud tõelise kondiproovi (3)

Pühapäevane skoor oli võimas, aga vastane, oleme ausad, kehv. Ungari esitus oli 1/8-finaalide siiani nõrgim. Platsil viibis meeskond, kellel puudus saavutusiha, sest alagrupi võitmine ja edasipääs tähendasid tohutut õnnestumist, millega kaasnenud paratamatu pingelanguse järel end uuesti fokusseerida ei suudetudki.

Lisaks mõjutas Ungarit poolkaitsja Laszlo Kleinheisleri puudumine vigastuse tõttu. Kahes esimeses mängus moodustas ta koos Adam Nagyga keskvälja südames südika duo, mis lasi endale lüüa 180 minutiga ainult ühe värava.

Portugali vastu ei mänginud kumbki ja Ungari lubas endale lüüa kolm väravat. 1/8-finaalis oli Nagy tagasi, aga partner Kleinheisler mitte ja Belgia kontra rebis igasuguse turvakilbita jäänud Ungari kaitseliini mängu lõpus armutult ribadeks.

Tulemus: Belgia on veerandfinaalis, kuigi nad pole veenvalt alistanud ainsastki hästi mänginud vastast. Avamängus saadi Itaalialt konkreetselt 0:2 lüüa, seejärel võideti kehvalt mänginud Iirimaad 3:0 (kusjuures vahetult enne Belgia juhtväravat jättis Türgi kohtunik Cuneyt Cakir iirlaste kasuks määramata 100%-lise penalti) ja alagrupiturniiri lõpuks Rootsit 1:0 mängus, mis oli iseloomult võrdne ja kus kaitses üha ärevamaks muutunud Belgia jõudis sihile seoses riskiga, mille võitu vajanud Rootsi lõpus võtma pidi. Lisaks siis eilne võit lodeva ja haavatud Ungari üle.

Veerandfinaal Walesi vastu on Belgia jaoks katsumus, aga mitte Thomas Vermaeleni võistluskeelu või Gareth Bale'i meisterlikkuse, vaid kõmride hästi organiseeritud kaitse tõttu. Belgia mõlemad suured võidud on olnud pigem seotud vastase kehva, mitte nende suurepärase esitusega.

Wales tõestas 1:0 võiduga Põhja-Iirimaa üle, et erinevalt Ungarist (või ka Saksamaa ees kapituleerunud Slovakkiast) pole alagrupis edasipääsemine nende võiduiha kustutanud, vaid sellele hoopis uut hagu andnud. Belgiat ootab veerandfinaalis hoopis tõsisem ja keerulisem väljakutse, kui eelmises kolmes mängus.

Aga vaatamata siiani puuduvale tippesitusele on Belgia toetajatel põhjust optimismiks, sest meeskond liigub vaieldamatult tõusvas trendis ning harva võidab finaalturniiri koondis, kes kohe alguses väga heas hoos, sest avamängu ja finaali lahutab terve kuu.

Belgia probleemiks mängus Rootsiga oli olematu side ründava kvarteti Eden Hazard – Kevin de Bruyne – Yannick Carrasco – Romelu Lukaku ja ülejäänud meeskonna vahel üleminekus rünnakust kaitsesse ja ka kaitses üldiselt. Ungari ei jõudnud pühapäeval küll sihile, aga sooritas 16 pealelööki (neist kuus raami), mida on Belgia seisukohalt selgelt liiga palju. Naiivne loota, et Walesi edurivi sihik sama viltu oleks.

Kokkuvõte: Belgia mängust kiirgas eile rohkem selget sihti ja plaani kui alagrupiturniiril, aga tiitlipretendendiks tõusmiseni on veel minna. Peatreener Marc Wilmotsi meeskond peab muutuma terviklikumaks.

Lõpumärkus: ma ei saa aru, milliste parameetrite järgi klassifitseerub Belgia "mustaks hobuseks"? Turniiri eel tõenäosuselt viiendaks tšempioniks peetu seda kindlasti pole ja vastutustundlik ajakirjandus suudab kõlava termini kasutamise kihust üle olla, kui selleks põhjust pole. Musti hobuseid on praeguseks konkurentsi jäänud kaks - Poola ja Island.