Ott Järvela | Vastiku kollaste kaartide reegli tagant paistab UEFA rahaahnus (6)

Igaks juhuks kinnitan, et avalõik oli 100% irooniline. Davies kindlasti ei vääri talle osaks saanud võistluskeeldu. Paraku on ta Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) rahaahnusest tuleneva nõmeda reegli ohver. Reegel: kollased kaardid kustutatakse alles pärast veerandfinaali ehk meeskonna viiendat mängu.

Nimelt on UEFA eesmärgiks iga hinna eest vältida olukorda, kus jalgpallur peab kahe kollase kaardi tõttu vahele jätma finaalmängu. Miks? Ametlik põhjendus on, et ei soovita põhjustada mängijatele kannatusi. Tegelik versioon aga, et UEFAle oleks väga kahjulik, kui emma-kumma finalisti mõni staar peaks finaali vahele jätma.

Kümneid miljoneid maksnud sponsorid läheksid marru, kui maailma selle suve vaadatuimas teleülekandes näeks näiteks Cristiano Ronaldot või Jerome Boatengi tribüünil, mitte platsil. Sportlike põhimõtete hülgamine antud olukorra vältimiseks on UEFA jaoks sama loomulik kui kätepesu enne söömist.

Kui 2008 ja 2012 EMil võis seniste kollaste veerandfinaalide järel kustutamisest aru saada, sest see tähendas, et poolfinaal tuli vahele jätta, kui mängija kogus kaks hoiatust nelja mänguga, siis 2010 ja 2014 MMil, samuti käesoleval EMil mitte, sest vaatamata pikemale turniirile on piir jäetud finaali päästa proovides samasse kohta (veerand- ja poolfinaali vahele), kuigi viie mängu jooksul kogutud kaks kollast pole kindlasti midagi, mida peaks karistama.

Thomas Müller (Saksamaa) teenis 2010 MMil kollased meeskonna kolmandas ja viiendas, Gregory van der Wiel (Holland) teises ja viiendas, Nigel de Jong (Holland) esimeses ja viiendas, Jorge Fucile (Uruguai) kolmandas ja viiendas. 2014 MMil Thiago Silva (Brasiilia) teises ja viiendas. Nad kõik pidid poolfinaali vahele jätma. Ebaõiglane.

Käimasoleval EMil tabab sama saatus lisaks avalõigus mainitud Ben Daviesele ka William Carvalhot (Portugal), Aaron Ramsey’t (Wales) ja Mats Hummelsit (Saksamaa). Ilmselt saab nimekiri Prantsusmaa – Island mänguga täiendust. Kui Carvalho, Ramsey ja Hummelsi puhul pole faktiliselt tegu ebaõiglusega, sest nad said kollased 1/8- ja veerandfinaalis ehk kahes järjestikuses mängus, siis Davies on UEFA rahahimu süütu ohver.

Reegel on nõme ja vajab muutmist. Pakun välja kaks varianti: 1) hoiatused tühistatakse 1/8-finaali järel, sest pole midagi ebaõiglast olukorras, kus finaali peab vahele jätma nii veerand- kui ka poolfinaalis kollase teeninud mängija, 2) mängukeelu teenib jalgpallur, kes saab kollase kahes järjestikuses mängus või turniiri lõikes kolmanda. Status quo kujutab endast paraku võltsmoraali ja põhjustab ebaõiglust.

* * *

Samal probleemil on ka teine tahk, mida ilmestab Hummelsi võistluskeeld. Kui 1/8- ja veerandfinaalis teenitud kollased kaardid peaksid karmi karistust põhjendama, siis sisuliselt pandi Hummels "istuma" mitte millegi eest, sest 1/8-finaalis eksis Poola kohtunik Szymon Marciniak rängalt – olukorras, kus sakslasele kollast kaarti näidati, ei teinud ta isegi mitte viga.

Kui kollaste kaartidega kaasnevad karmid karistused, tuleb ekslikult näidatud kaardid tagantjärele tühistada. Praegu reeglid seda ei luba (välja arvatud olukorrad, kus kohtunik näitas kaarti valele mängijale). Põhjuseks tuuakse, et kaartide tühistamine õõnestaks kohtunike autoriteeti ja nõnda hakataks mänge tagantjärele ümber vilistama.

Säärane soigumine pole tõsiselt võetav. Väravajoone tehnoloogiaga on jalgpall astunud mõistliku sammu ja videokohtunike tarvitusele võtuga astutakse peagi (loodetavasti) teine ja veelgi mõistlikum. Kaartide ümbervaatamine, mis tähendaks ka kohtunikel märkamata jäänud sigaduste, näiteks teesklemiste, tagantjärele karistamist, kulub samasse ooperisse.