ÕPPUS, MITTE PUHKUS! Anni ja Tomi Rahula omandasid EMil kohtunikutöö nippe
Jalgpallikohtuniku amet on elustiil. Prantsusmaal EMi otsustavaid mänge kohapeal jälginud Anni ja Tomi Rahula kinnitavad, et vaatamata staadionikatlas valitsenud vägevale atmosfäärile polnud variantigi kohtunikuamet kasvõi hetkeks unustada.
Rahulad vaatasid puhkusereisi raames kohapeal Marseille’s mängitud veerandfinaali Portugal – Poola ja Lyonis toimunud poolfinaali Wales – Portugal. "Kirglik fänn on ka minus surnud! Peaasi, et mäng ilus oleks. Kolmapäeval küsis üks mu kõrval istunud Walesi toetaja, et kellele ma pöialt hoian? Pidin tema imestuseks tunnistama, et kohtunikele," meenutab Anni.
"Istusime ideaalselt esimese abikohtuniku (esimene abikohtunik on alati võistkondade vahetuspinkide-poolse küljejoone taga töötav lipumees või –naine – toim) selja taga, mis võimaldas tema kehakeelt jälgida rohkem kui tavaliselt. Üldjoontes on ikka nii, et vaatan mängu ja teinekord hindan mõtetes: kas vea määramiseks oli kohtunikul parim positsioon ja mida siit õppida," räägib alates 2014. aasta algusest abikohtunikuna FIFA kategooriat omav Anni.
Kommentaarid (0)