Kuulasin ja imestasin ujujate ja treenerite nuttu ja hala. Nende väitel on olukord kurb, sest ujujatele on vaja olümpiapikkusega radasid, et hoida ennast tippvormis. Kui Kalevi ujula kaob, peavad ujujad treenima end Tartus või Riias.
Kohe kõlas imelikul kombel ka jutt sellest, et ärge muretsege - kohe ehitab Tallinna linn viiekümnemeetriste radadega ujulakompleksi Lasnamäele?!
Mind puudutab tegelikult see lugu ka veidi isiklikult, sest armastan Kalevi ujulas käia just eelkõige pikkade ujumisradade tõttu, aga see selleks. Mina võin ujuda ka lühemal rajal. Küsimus on tegelikult hoopis milleski muus.
Kuulasin tähelepanelikult, mida oli Kalev Veekeskus OÜ juhatuse liikmel Tõnu Tanvellil kõige selle kohta öelda. Ta kaebas TV3 "Seitsmestes uudistes", et kuus maksab suure basseini ülalpidamine 60 000 eurot ja nad ei likvideeri mitte basseini, vaid suurendavad veekeskuse osa (et sinna mahuks lõbusaid mulisatajaid rohkem). Veekeskus on juhatuse liikme sõnul see, mis kompleksile raha sisse toob.
Ometi jäi mulle veel üks väga oluline asi selle härra jutust kõlama. Nimelt on Kalevi Veekeskus OÜ nõus viiekümnemeetriseid radasid alles jätma ainult juhul, kui veekeskusel lubatakse suurendada hotelli osa. Ehk siis seda jubedust, mis vanalinna nagunii ei sobi. Kuidas on võimalik sellist peletist, mis ehitati 2004. aastal veelgi suuremaks, laiendada?
Iseenesest 1965. aastal ehitatud Kalevi ujula on väga kena ja sobib oma asukohta, aga see mis on juurde ehitatud, riivab igaljuhul silma.
Kas tegemist pole mitte väljapressimisega?
Minu meelest hauguvad ujujad ja sportlased täiesti vale puu all. Kalev Spa Veekeskus OÜ kuulub 50 protsendi ulatuses Eesti Spordiselts Kalevile. Kui 2004. aastal Eesti Spordiselts Kalev selle osaühingu asutas, oli alguses kokku lepitud nii, et Kalev annab väärtusliku kinnisvara ujula näol ja tuntud väliseesti ärimees Jaan Manitski finantseerib ujula renoveerimist.
Ujula külge õmmeldi elegantselt "peletis" hotell ja seesama tehing oleks äärepealt Spordiselts Kalevi pankrotti ajanud. Nimelt osustus ehitus paarikümne miljoni krooni võrra kallimaks ja teine osapool pakkus lahkelt, et ostab Kalevi osaluse välja.
Spordiselts Kalev laenas siiski ärimeestelt, mitte pankadest, kõrge protsendiga raha ujula renoveerimisse, et mitte jääda osalusest ilma. Selle tehingu tõttu kaotas Spordiselts Kalev mitmeid väärtuslikke kinnistuid Tallinnas nagu näiteks Kalevi spordihalli ja peahoone, mis olid laenu katteks panditud. Kogu tehingute jada Kalevi Spordiseltsi varadega ei saa nimetada heaperemehelikuks ehk sportlaste varadega käidi ümber hooletult, kui mitte öelda korruptiivselt. See on minu arvamus.
2006. aastal kui ujula valmis, hakkasid sportlased taas häält tõstma. Ujula tasud oli liialt kõrged. See probleem lahendati riigi ja linna abiga - sportlased ei pidanud vähemalt ujula kõrgeid tasusid omast taskust välja käima.
Nüüd tekibki küsimus - mis, kurat, seal toimub?! Ujula kuulub 50 protsendi ulatuses Spordiselts Kalevile!
Vaatasin Eesti Spordiselts Kalevi majandusaasta aruannet. Värsket 2015. aasta aruannet nende koduleheküljel küll saada pole, aga 2014. aasta aruandes selgub, et neil on siiski üle 600 000-eurone nõue Kalev Veekeskus OÜ vastu.
Muide, 2013. aastal teenis Kalevi veekeskus kasumit 900 000 eurot.
Tegelikult ma ei saa üldse aru, mis toimub. Vaatasin igaks juhuks üle ka Kalevi Spordiseltsi juhtkonna. Kes on need inimesed, kes seda tegevust juhivad?
Sinna kuuluvad näiteks endised politseitöötajad ja eriti tähtsate asjade uurijad, nagu näiteks Kalle Klandorf. Samamoodi on seal advokaat Koch, endine minister ja ettevõtja Aadu Kana jne.
Kõik neist eelpool nimetatud tegelastest peaksid olema hea juriidilise taustaga ja adekvaatsed aru saama asjade tegelikult olemusest - sellest, et tegu on väljapressimisega. Või kuidas siis muidu mõista väidet, et kui te ei lase meil suurt maja siia vanalinna teha, siis paneme sportlastele ujula kinni?
Koguaeg räägitakse, et riik on halb peremees - aga kui ma vaatan igasugu suuri seltse ja ühinguid, mis pärinevad Nõukogude ajast, siis nende varad on tänaseks peaaegu täiesti laiali tassitud. Kõige markantsemaks näiteks on Ametiühingud ja muud loomeliidud jne.
Kommentaarid