Tunnete ära? Ben Johnson 2013. aastal, veerand sajandit pärast oma imejooksu uuesti Souli olümpiastaadionil.Foto: AFP / Scanpix
Rio 2016 OM päevik
8. august 2016, 04:00

Deivil Tserp | Dopingukasutajad on meid pidanud lambakarjaks (3)

Ajakirjanik Deivil Tserp kirjutab iga päev blogis oma varasematest olümpiamuljetest.

1988. aasta Souli mängude ajal olin Tartus haiglas. Pärast Ben Johnsoni võiduga lõppenud 100 m jooksu olid emotsioonid laes – legendaarne Carl Lewis sai ju tappa! Paar päeva hiljem kuulsin pärast hommikust ärkamist palatikaaslaselt esimese asjana Johnsoni vahelejäämisest. See oli tolle ajastu suurim dopinguskandaal.

Kaks aastat hiljem leheneegrina tööd alustades sain asjatundjatelt teavet, et tegelikult on tippsport üpris räpane valdkond. Kuulsin, et 1980. aastal nii-öelda raudse eesriide taga toimunud Moskva olümpial oli kõik kenasti läbi mõeldud. NSV Liidu esindajad käisid küll dopingukontrollis, aga seal polnud vaja ühtegi protseduuri teha. Ametnik ütles mõnele sportlasele: kui sul pissihäda on, siis kempsupott asub nurga taga, aga puhtad proovid on juba õiges kohas!

Nüüd paotab iga aasta mõni endine tippsportlane suud ja tunnistab, et neelas pille lausa peoga. 2000. aasta Sydney olümpial vaatasin suure imestusega 200 m jooksu, mis lõppes kreeklase Kostas Kenterise üllatusvõiduga. Juba toona oli mul kahtlus, et see mees tuli olümpiale otse keemialaborist. 2004. aastal sai ta lõpuks võistluskeelu, sest põgenes koos oma treeningukaaslase Ekaterini Thanouga dopinguküttide eest.

Sydney olümpial imetles kogu maailm ameeriklannat Marion Jonesi, kes võitis koguni viis medalit. Ent karm tõde, et endine korvpallur on keelatud ainete sarisüstija, lõpetas sellegi ilusa muinasjutu.

Kaua elasime siiras usus, et Eesti tipud on puhtad. Vahele jäid rohkem pooleteremehed, kuni ühel päeval plahvatas suusatamises dopingupomm. Tagatipuks tuli oma teooriatega välja Vitali Bernatski.

Nüüd oleme jõudnud kentsakasse seisu. Pärast iga Eesti sportlase medalivõitu tiitlivõistlustel peaks justkui küsima: kas saad, käsi piiblil, kinnitada, et kui praegune dopinguproov kümne aasta pärast uuesti lahti võetakse, pole seal mõnda halba analüütilist leidu?

Järgmises blogis jätkan dopingulainel ja pakun välja ka ühe võimaluse, kuidas saaks keelatud ainete kasutajate arvu oluliselt vähendada.