POPID POISID NEED SÕUDJAD: Eriti seetõttu, et lubasid kõigil oma medaleid katsuda!Foto: Viljar Voog
Rio 2016 OM uudised
13. august 2016, 04:00

ÕL RIOS | Medalipidu, mis jahmatas brasiillasi (6)

Kuidas panna loiud brasiillased kiirelt tööd rabama? Võta üks väike Ipanema baar, topi sinna sisse 60 eestlast ning lase neil korraldada medalipidu!

Neljapäeva õhtu kell üheksa. Ipanema rannapiirkond, mis peaks hilisel ajal olema Rio üks ohtlikemaid. Ühtäkki jääb silma tohutult palju triibulisi vorme. Eestlased kogunevad kohalikku lokaali Armazem Devassa paarisaerulise neljapaadi medalipeoks. Uksel seisev turvamees ei taha kõiki sisse ei taha. „No room!“ ütleb ta. EOK peasekretär Siim Sukles poetab kõrvalt: „Estonia. Can go.“

Kohalik ei saa enam lauast minema

Turvamees vaatab nukralt selja taha – lauad on eestlasi täis ning mõned üksikud kohalikud paarid, kes soovinuks rahus õhtueinet nautida, pööravad kannapealt tagasi. Sukles manitseb baaris istujaid. „Kui nad tulevad, tõusete te püsti ja elate kaasa! Ja kui laulame, siis ikka kõik koos!“

Õhus on ärevust. Ühtäkki ilmub tänavanurgale mikrobuss ning seal kangelased ongi! Eestlastega koos olnud vabatahtlikud jooksevad kiiresti baari sisse ning asuvad rahvast ergutama: „Eesti! Eesti!“

Üksteise järel astuvad sõudjad, küll veidi kohmetult, baari sisse. Ees paatkonna vaimne liider ja treener Matti Killing ning tema järel pronksise autasu teeninud Allar Raja, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä ja Kaspar Taimsoo. Nad seisavad kitsukesse vahesse, ühe õhtustava naise ette ning too katsub käega rehmates lauast minema saada. Ei saa. Tee on blokeeritud.

Magusaima koha peal asuv EOK president Urmas Sõõrumaa teeb jutuga otsa lahti. „Lugupeetud kangelased. Mul on äärmiselt suur au olla teie ees. Eelkõige iseenda, kõikide nende sportlaste, kes siin olümpiamängudel on, kogu Eesti spordirahva ja kogu Eesti ühiskonna nimel: suur-suur aitäh selle eest, mis te korda saatsite!“

Sõõrumaa ja Suklese käes on ka teistsugused medalid. Sõudjad saavad aplausi saatel enda valdusesse Eesti Panga meenemündi, mis kujutab sportlast vaikushetkes enne starti. „Selle väärtus on küll 10 eurot, aga see on väga sümboolne,“ kommenteerib EOK juht.

Sõõrumaa kiidab eraldi ka füsioterapeut Liisbet Puusti ning jõuab jutujärjega isegi sõudeliidu presidendi Rein Kilgini, aga ühe olulise tegija jätab mainimata. „Ma mainiksin siiski ära ka Sten-Erik Andersoni, meie varumehe!“ peab vahele pistma Jämsä ning Sõõrumaa kohmetub. „Muidugi!“ pöörab ta end tagaplaanil asuva sõudja poole. Andersoni töö pole olnud ainult kaldal istuda ja ila tilkudes medalit vaadata. Veel medalisõidu hommiku poleeris ta koos Killinguga sõudepaadi võistkonna jaoks ära.

Oma tervitussõnad esitab ka kultuuriminister Indrek Saar, kes tituleerib sõudjate tulemuse, nagu brasiilia släng ütleb, „muito legal’iks“. „See tähendab „väga legaalne“ ehk mul on valitsuse esindajana selle üle väga hea meel.“

„Ipanema tüdruk“ sõudjate keeles!

Ja lõpuks tuleb esitusele ka kauaoodatud laul. Kilk on leidnud aega ja mõttelendu, et mugandada Brasiilia kultuslaul „Ipanema tüdruk“ eesti keelde. „Kas me ei saagi sõnu?“ uurib Allar Raja. „Pärast,“ käsib Kilk neil esmalt kuulata ja hakkab vehkima.

Üle pisikese baari ja ilmselt veel mõned majad kaugemalegi kostub:

„Allar Sõuab Ipanemal ja raskest sõidust ära on kosunud taaaa…

Kaspar sõuab Ipanemal ja kiikingu ammu unustanud on taaaa…

Tõnu sõuab Ipanemal ja aerud kindlalt pihku saanud on taaaa…

Andrei see sõuab Ipanemal ja tuju tal lihtsalt on heaaa…

Matti seisab Ipanemal ja süda rahul on taaaa…l“

Kohustuslik fotoring läbitud (Eesti meeste medaleid kibelevad katsuma ka kohalikud), saavad sõudjad päeva lõpuks ka lauda istuda. Tõsi, laiutamiseks ruumi pole ning paatkondki eraldatakse. Aga lõpp hea, kõik hea – lauale tuuakse ka viski ning päevakangelased saavad teenitud moel aupaistet nautida! Nad elagu!