Ott Järvela | Ennustus Premier League’i hooaja 2016-17 TOP10 kohta - kas Klavan võidab medali? (4)

Maailma populaarseima jalgpalliliiga trumbiks on ettearvamatus ja tulemuste ennustamine seetõttu keeruline. Seda ei tõesta mitte ainult Leicester City mullune meistritiitel, aga ka tiitlikaitsja Chelsea piirdumine kümnenda kohaga. Midagi pole tagatud, kingitusi ei tehta, igas mängus võib kärgatada.

Ennustamine on selles olukorras erakordselt tänamatu ja mõttetu töö, aga proovime ikka. Järgneb ennustus hooaja 2016-17 esikümne kohta koos lühikeste põhjendustega. Vastuargumendid on väga oodatud ja kommentaarium avatud.

1. Chelsea. Eelmine hooaeg läks nurja laias kolmel põhjusel: 1. Peatreener Jose Mourinho läks osade võtmemängijatega tülli (ja vallandati), 2. Mitmel võtmemängijal (eelkõige Eden Hazard ja Diego Costa) oli korraga kehv ja/või vigastustest räsitud hooaeg, 3. Kaitsemängijate vigastusterohke hooaeg (tõsised traumad Thibault Courtois’l ja Kurt Zouma’l, mitu pikka pausi John Terry’l).

Põhjuse üks elimineeris Chelsea ise ja eeldusel, et kaks ja kolm taas korraga ei ründa (ebatõenäoline), on vundament korralik. Müürsepp aga meisterlik. Antonio Conte on hiilgav taktik ning eurosarjakoormuse puudumine annab talle oivalise võimaluse meeskonda mängudeks põhjalikult ette valmistada. See on ülitihedas Premier League’is väga kõva relv.

2. Manchester United. Narr oleks eirata Mourinho aurat. Ta on võitja, kes suudab meeskondi suurtele tegudele sütitada. Raha on klubil nii palju, kui vaja ehk soovi korral ei pea nad piirduma seniste hangetega (Zlatan Ibrahimovic, Paul Pogba, Henrik Mkhitarjan, Eric Bailly), vaid võivad veel osta. United on suures mängus tagasi.

3. Manchester City. Meeskond on küll endiselt tugev, aga vajab ka pärast suviseid täiendusi ikkagi värskendamist. Pep Guardiolal on tükk tegemist, et paralleelselt oma tõekspidamiste juurutamisega ka komplekteerimisega tegeleda ja tulevikku vaatavalt tegutseda. Tegu on varem FC Barcelonat ja Müncheni Bayernit juhendanud Guardiola treeneri-karjääri keerulisima töökohaga ning esikolmikukoht oleks täiesti viisakas tulemus.

4. Liverpool. Sarnaselt Chelsea’le ei mängi ka Liverpool eurosarja. Tiitliheitlusse sekkumist, nagu 2013-14 kui nad samuti eurosarja ei mänginud ja hõbedaga lõpetasid, on mullu kaheksanda kohaga leppinud meeskonnalt siiski keeruline eeldada. Isegi siis, kui treeneriks on Jürgen Klopp ja keskkaitses Ragnar Klavan.

5. Arsenal. Meeskonna 20 hooaega järjest vähemalt esinelikusse juhendamine on fantastiline seeria, aga millalgi peab Arsene Wengeri fenomen ka lõppema. Ning mul on tunne, et tänavu nii juhtubki. Eeldatavasti ei pääse Arsenal taas mitme põhimehe tõsisest vigastusest (kõik viitab süsteemsele probleemile) ja iga aastaga tihenevas konkurentsis muutub libastumise (loe: esinelikust väljajäämise) tõenäosus üha suuremaks.

6. Tottenham. Mauricio Pochettino meeskondade probleem on olnud hooaegade lõpetamine. Tottenham kogus mullu 38 mänguga 70 punkti (1,84 per mäng), aga hooaja viimases kaheksas mängus oli keskmine 1,5 punkti. 2014-15 olid Pochettino vastavad näitajad 1,69 ja 1,38 ning 2013-14 Southamptonit juhendades 1,47 ja 1,38.

Argentiinlane on osav treener, aga planeerimine üheksa kuu pikkuseks hooajaks tema tugevuste sekka ei kuulu. Arvestades, et erinevalt Euroopa liigast ei saa ega kavatse Tottenham Meistrite liigas kasutada duubelkoosseisu, ennustan neile väga keerulise Premier League’i hooaega. Medalitest jäädakse kaugele.

7. Everton. Eelmisel hooajal Southamptoniga seitsmenda ja kuuenda koha saavutanud Ronald Koeman on endise keskkaitsja/liberona õige mees parandamaks Evertoni suurimat probleemi – lekkivat kaitset. Sisselastud väravate poolest olid Evertonist mullu kehvemad vaid tabeli viimased viis klubi. Southamptonist paremad aga ainult Leicester, Tottenham, Arsenal ja Man United. Evertoni materjal on korralik, esikümnesse naasmine kindel.

8. West Ham United. Kevadel seitsmendana lõpetanud klubi loodab ja usub, et mullusega võrreldes astutakse samm edasi, ent lihtne see pole. Häirivaid faktoreid on lisandunud mitu – uus staadion, Euroopa liiga (eeldusel, et play-off’is võidetakse), suuremad ootused. Kui kaheksandana (või seal kandis) lõpetatakse, siis on huvitav näha, kuidas klubi juhtkont talitab. Kas kannatlikult või kärsitult?

9. Leicester City. Miks tuli Leicester mullu meistriks? Sest enamik nende põhimängijaid olid korraga elu parimas vormis. Sest kõik tippklubid tegid keskmisest kehvema hooaja. Sest neil oli õnne. Sest nende vastu ei osatud mängida. Ebatõenäoline, et ükski neist asjaoludest tänavu samas mahus korduks. Lisaks mängib Leicester Meistrite liigat. Esikümnekoht oleks viisakas tulemus.

10. Southampton. Tegelikult on see ebaloogiline pakkumine. Siia peaks kirjutama Stoke City või Crystal Palace’i nime. Aga Southampton on mitu hooaega järjest suutnud vaatamata mitme põhimängija müümisele ja/või peatreeneri vahetusele ikkagi konkurentsis püsida. Äkki teevad tänavugi sama pulli ära, kuigi maha müüdi ründajad Sadio Mane ja Graziano Pelle ning keskväljaankur Victor Vanyama.