Ville Arike | USA korvpallurid pidasid 3 tasavägist mängu. Kas play-off’is karistab keegi ka jänkid ära? (1)

Hoopis olulisem on teadmine, et kui USA koondis kohtas esimest korda sel suvel tõsiseid vastaseid, ei tulnudki enam 40-punktilisi pakikesi. Austraalia võitis poolaja 7 punktiga ja juhtis veel üheksa minutit enne lõppu – pärast seda lõpetas USA küll mängu 28:16 spurdiga (98:88).

Kaks päeva hiljem oli serblasel Bogdan Bogdanovicil võimalus viia mäng lisaajale, kuid supersnaiper saatis lõpusekundil seisul 91:94 täiesti vabalt positsioonilt sooritatud kolmese mööda… Ning ka Prantsusmaa hoidis alagrupiturniiri viimases voorus end vastasest soliidsel kaugusel ja lõpuks oli siingi vahe kolm punkti.

Kas need mängud näitasid pigem ameeriklaste nõrkust või vastaste tugevust? Ühest vastust pole, tõde on, nagu enamasti niisugustel juhtudel, kusagil keskel. Üks on selge: USA on niisuguse mentaliteediga meeskond, kes ei taha ühtegi mängu kaotada, seetõttu ei saa rääkida asjaolust, et nad edasipääsu kindlustanuna hakkasid mänge lõdvemalt võtma.

Iseloomuliku detailina suutsid ameeriklaste vastased tegutseda piisavalt enesekindlalt. Pole just igapäevane, et jänkide vastu visatakse järjest 88, 91 ja 97 punkti. Austraalia, kelle koosseisu kuulub neli erinevatel aastatel NBA meistriks tulnud meest, ei peljanud vastast ja näitas ülejäänutele tee ette.

Pole võimatu, et USA peatreener, vana rebane Mike Krzyzewski on mõne käigu jätnud meelega veel tagataskusse – sel ühtlasel tiimil peab olema võimu play-off’is midagi lisaks panna. Kuid ei tasu ka imestada, kui keegi ühes mängus tõepoolest jänkid ära karistab.

Kõik A-grupis USA järel edasi pääsenud ehk Austraalia, Prantsusmaa kui ka Serbia on jätnud hea mulje. Prantsusmaa – Serbia oli taas üks mäng, kus tabeli seisukohalt võis kaotus olla võidust kasulikum – võis eeldada, et võitja satub samale play-off-tabeli poolele USAga ja nii ka läks. Mängupildi järgi tundus, et austati mängu ja pigem mängiti võidu peale, kuid mingit rõõmu Tony Parkeri lõpuminuti viskest punkti noppinud prantslased küll välja ei näidanud.

Serbia läks edasi küll alles neljandana, kuid poleks mingi üllatus, kui nad veerandfinaalis B-grupi võitjast jagu saavad. Sest näiteks USA mängiti pärast esimeste minutite šokki (seis 5:23) selgelt üle. Põhimõtteliselt on kõik A-grupi meeskonnad võimelised oma veerandfinaali võitma ja jõudma üksmeelselt poolfinaali.

B-grupp on ülimalt ühtlane, kus enne viimast vooru säilib kõigil meeskondadel veel edasipääsu-, neljal tiimil (Nigeeria, Brasiilia, Horvaatia, Hispaania) väljalangemise- ning kolmel (Leedu, Argentiina, Horvaatia) esikohavõimalus! Nende meeskondade esitused on olnud heitlikumad ja ehk mitte sama kvaliteetsed kui A-grupi omad. Samas on teada, et kes pika turniiri alguses paugutab, tavaliselt lõpuni ei kesta. Seevastu kahe kaotusega alustanud Hispaania säras Leedut poolesaja punktiga alistades kogu oma hiilguses – Euroopa meister läheb üha paremaks.

Päeva lõpuks näibki B-grupi meeskondadest Hispaania USA-le kardetavaim vastane. See on tolle alagrupi ühtlaseima pingiga meeskond, kus paljud NBA tempoga harjunud, samuti evitakse piisavad ameeriklaste vastu mängimise kogemust (kasvõi kahe eelmise olümpia finaalis, kus anti korralik lahing). Et see mäng saaks teoks juba veerandfinaalis, peavad aga kõik kolm viimase vooru mängu lõppema „õige“ tulemusega: Hispaania ise kaotama Argentiinale, Nigeeria võitma Brasiiliat ja Horvaatia Leedut.

Meenutuseks B-grupi seis enne viimast vooru: Leedu ja Argentiina 3 võitu, Horvaatia ja Hispaania 2, Brasiilia ja Nigeeria 1.