PSEUDOVÕIT: Madridi Real teenis kevadel Euroopa Meistrite liiga võidu eest auhinnaraha 94 miljonit eurot, mis on kõigest 14 miljonit enam summast, mille pälvis Inglismaa kõrgliigas viimase koha eest Aston Villa jalgpalliklubi. Inglismaa Premier League’i rikkus on pannud mandri-Euroopa klubid panema mõtlema superliiga loomisele.Foto: JONATHAN NACKSTRAND
Meistrite liiga
27. september 2016, 05:49

Idee jalgpalli Euroopa superliigast on Mandri-Euroopa tippklubide vastureaktsioon Premier League’i nutikusele (3)

Esimest korda 1998. aastal arutatud jalgpalli Euroopa superliiga idee on sellest ajast saadik aegajalt ikkagi pinnale kerkinud, ent mitte kunagi rohkem kui viimase aasta jooksul, sest Mandri-Euroopa tippklubid on üha kadedamad rahahunnikule, mida tõmbab ligi ridamisi tarku otsuseid teinud Inglismaa Premier League.

Madridi Real võitis kevadel Meistrite liiga ja teenis selle eest auhinnaraha umbes 94 miljonit eurot. Aston Villa jäi Premier League’is lootusetult viimaseks, ent teenis selle eest 80 miljonit eurot. Premier League’i tippmeeskondade preemia oli oluliselt suurem sellest, mida Real teenis Euroopa tšempioniks kroonimise eest.

Algaval hooajal suurenevad käärid veelgi, sest Premier League suutis sõlmida oluliselt tulusamad telelepingud nii kodu- kui ka välismaal ja isegi 20 meeskonna konkurentsis viimaseks jäänud klubile on tagatud umbes 120 miljonit eurot. Mõni ime siis, et mandri-Euroopa tipud kadetsevad ja kardavad.

Tipud liiguvad Inglismaale

Juba praegu toimib Premier League kärbsepaberina. Lõppenud suvel asusid seal tööle tipptreenerid Pep Guardiola (Manchester City), Jose Mourinho (Manchester United) ja Antonio Conte (Chelsea). Ees ootasid legendaarne Arsene Wenger (Arsenal) ja karismaatiline Jürgen Klopp (Liverpool). See on Euroopa absoluutne koorekiht!

Olukord on muutunud selgelt Premier League’i kasuks ka mängijate turul. Kui varem ihkasid jalgpallurid mängida Meistrite liigas, siis nüüd Premier League’is. Ilmekaim näide prantslane Paul Pogba, kes vahetas iga-aastaselt Meistrite liigas kõrgele kohale pretendeeriva Torino Juventuse sel suvel Manchester Unitedi vastu vaatamata tõigale, et viimane eurosarjas ei mängi. Kümme aastat tagasi oleks säärane üleminek olnud ennekuulmatu.

Muidugi pole tiitlite võitmine eesmärgina kadunud, aga võimalikult hea palga teenimine on jalgpalluritele samuti väga tähtis. Kui varem oli suur töötasu tagatud Meistrite liiga klubides, siis nüüd on garantiiks Premier League, mille telelepingute väärtus lubab Euroopa mõistes superpalkasid maksta ka tagumise otsa klubidel.

Premier League on rikkaks saanud tänu tarkadele otsustele. Just nemad olid esimesed, kes asusid ära kasutama satelliittelevisiooni arenguga avanenud võimalusi ja end üleilmselt turustama. Lisaks varajasele stardile on aga väga tähtis olnud solidaarsuse printsiip – üheskoos teenitud raha jagamisel ei lähtuta Suur ja Väike Peeter põhimõttest, vaid hoolitsetakse kõigi eest.

Premier League’is maksab solidaarsus

Premier League’is erineb esimese ja viimase koha saanud klubide auhinnaraha 1,52 korda. Saksamaa Bundesligas on sama näitaja 2,0, Prantsusmaa Ligue 1-s 3,5, Itaalia Serie A-s 5,0 ja Hispaania La Ligas koguni 8,0 (tõsi, alanud hooajal see näitaja langeb, sest nüüd otsustati ka Hispaanias teletulusid ühtlasemalt jagada).

Solidaarsuse põhimõtte magusamaid vilju lõikas Premier League kevadel, kui meistriks krooniti Leicester City, mis oli liigale tervikuna parim võimalik reklaam – seal pole mõttetuid mänge, iga matši eel on põnevus õhus, kõike võib juhtuda, ammendav argumenteerimine kellegi meistritiitli kasuks on hooaja eel võimatu.

Mis on vastu panna teistel? Kui ei juhtu midagi väga põrutavat, võidab Saksamaal Müncheni Bayern, Itaalias Torino Juventus ja Prantsusmaal Pariis Saint-Germain. Hispaanias on variante kaks ja pool – Madridi Real, FC Barcelona ja heal aastal ka Madridi Atletico.

Muidugi voolab teleõiguste raha eelkõige sinna, kus võistlus põnevam. Inglismaale. Premier League’i klubidel on käim jämedam ots kindlalt pihus – kui hooaja 2014-15 sissetulekute edetabelis hõivasid nad 20 tipmisest kohast üheksa, siis jaanuaris avaldatavas värskes tabelis (2015-16 hooaja kohta) tõuseb näitaja ilmselt tosinani.

Inglismaal tekib jalgpalli NBA?

Mandri-Euroopa tippklubid tajuvad selget ohtu. "Kui me ei suuda oma positsioone oluliselt parandada, saab Premier League’ist jalgpalli NBA ja see poleks hea ei meile ega jalgpallile tervikuna," sõnas kevadel Hispaania kõrgliiga La Liga juht Javier Tebas.

Põhimõtteliselt on Tebasel õigus, ent olukorras, kus Premier League pole mitte mingilgi moel sohki teinud, vaid tegutsenud erinevalt rivaalidest targalt ja pikka perspektiivi silmas pidades, on neile seda ebaõiglane ette heita.

Ent see ei vähenda Hispaania kõrgliiga kabuhirmu, et Premier League’i üha priskem rahakott meelitab lõpuks minema ka Lionel Messi ja/või Cristiano Ronaldo ja/või Neymari. Superstaaride minek oleks La Ligale korvamatu hoop.

Rahulolematule pinnasele uuenduslikke ideede külvamine on teatavasti tark tegu ja nõnda ongi erinevad huvigrupid viimase aasta jooksul andnud Hispaania tippudele ja kuulsamatele Itaalia klubidele (eelkõige AC Milan ja Milano Inter, kel mõlemal sportlikus mõttes väga kehvad ajad) mõista, et nad võiksid Meistrite liiga kuu peale saata ja asutada Euroopa superliiga. Ambitsioonikamad versioonid räägivad sinna ka Hiina ja USA parimate klubide kutsumisest.

Säärane samm tähendaks maailma jalgpallis kaost, sest senine süsteem laguneks. Maailma tipptreeneritest kõige kauem ametis olnud Londoni Arsenali juhendaja Arsene Wenger nimetas septembri alguses superliigat maailma jalgpalli jaoks otsesõnu ohtlikuks.

"Tahan, et võistlused püsiksid edaspidigi UEFA ja FIFA kontrolli all. Kõige hullem, kui jalgpallis oleks tulemus sama, mis profipoksis, kus viis erinevat organisatsiooni selgitavad kõik oma reeglite alusel oma maailmameistrit ning puudub selge veendumus, kes on tegelik maailmameister. Jalgpall peab jääma ühtseks ja jätkama mängimist samasuguste reeglite alusel," rääkis peagi Arsenali peatreeneriks nimetamise 20. aastapäeva tähistav Wenger.

Sogane vesi

Inglismaa klubid suhtuvad superliiga ideesse üldse leigelt, sest Premier League’i näol on neil olemas suurepärane ja kasumlik võistlus. Milleks surmata kuldmune tootvat kana? Meistrite liiga pole Inglismaa klubide jaoks erinevalt Hispaania ja Itaalia rivaalidest eluliselt tähtis.

Igatahes tuli UEFA Hispaania ja Itaalia klubide survele augustis vastu ja otsustas, et alates hooajast 2018-19 saavad neli tugevamat liigat neli otsepääset Meistrite liiga alagrupiturniirile. See samm ajas aga vihale keskmised ja väiksemad liikmesriigid ning värskelt UEFA presidendiks valitud sloveen Aleksander Ceferin on lubanud uurida võimalusi antud leppe tühistamiseks. Vesi on sogane.