Foto: Katrin Lust
Blogid
30. september 2016, 23:56

Kas tõesti maa, mis kannab Maarjamaa nime, tahab maailmas kuulsaks saada Neitsi Maarja tapmise kaudu? (139)

Jõudsin just koju ja lugesin peapiiskop Urmas Viilma postitust Facebookis ja seejärel Delfi uudist sellest, et ERMi on püstitatud säärane eksponaat, mis ei lase meie kirikuisal uinuda. Kui süvenesin sellesse, millega on tegu, siis tegelikult häiris see suhtumine ka mind kui usklikku inimest. 

Nimelt on Eesti Rahva Muuseumi (ERM) üles pandud Neitsi Maarjat kujutav eksponaat, millele alaga virutades Neitsi Maarja kujutis puruneb tükkideks. Selle juurde on pandud selgitus: 'Reformatsioon'.

Tõepoolest järgmisel aastal möödub reformatsioonist 500 aastat. Just selle eksponaadiga ERM sellele ajaloolisele sündmusele tähelepanu Eestis soovibki juhtida. Täpsemalt ka Eestis vahetus katoliiklus luteri kiriku vastu, mille käigus lõhuti ikoone, põletati raamatuid ja peksti puruks Neitsi Maarja kujusid jne mida tuntakse täna pildirüüste all. Selline interaktiivne eksponaat peakski kujutama pildirüüste ajaloolist fakti. 

Kui peapiiskop Viilma sellele tähelepanu juhtis (et see riivab usklike tundeid), siis ERMi avalike suhete juht Kaarel Tarand ütles, et mittekristlasena on tal Viilma solvumisest raske aru saada ja üleüldse on ERM konsulteerinud kõrgesti haritud kultuuriloolastega, kes kinnitavad et tegu on igati kombekohase eksponaadiga. 

Teiseks ütleb Tarand, et peapiiskopi postitused sotsiaalmeedias (eriti õhtusel ajal) ei ole tõsiseltvõetav arutelu. Tähelepanuväärne oli ka ERMi direktori Tõnis Luukase kommentaar Viilmale endale, et vaadaku ta kui kiiresti taastub Neitsi Maarja kuju peale seda, kui ta on jalaga virtuaalselt puruks löödud. Ehk usk on murdmatu! 

Luukas ja Tarand kirjeldavad nihilistlikult, kuidas meil on ilmalik riik ja kirik ärgu toppigu oma nina nende asjadesse ja seda eriti veel Facebooki kaudu.

Mul tekib lihtsalt siinkohal lihtne küsimus, et kui nad nii ilmalikud on seal, siis miks oli vaja peapiiskopi kutsuda ERMi üldse sisse õnnistama? Käis ju Viilma seda Tartus just tegemas ja seal olles märkaski seda suurepärast eksponaati. 

Palju räägitakse sellest, et ERM on meie suurim visiitkaart, kus kõik maailma rahvad saavad meie pikka Maarjamaa ajalugu imetlemas käia. Kuna ma olen elanud paljudes välisriikides, siis mõtlesin õudusega kuidas need rahvad, kelle juures olen elanud, sellesse eksponaati suhtuksid. Näiteks argentiinlased on väga sügavalt katoliku usku ja Neitsi Maarja kujuga palvelad on absoluutselt igas bussipeatuses. Üleüldse on hispaania keelt kõnelevad inimesed suures osas katoliiklased ja Neitsi Maarja on nende jaoks täna siin ja praegu... 

Katoliiklaste jaoks tegemist ei ole mingi müüdi, ajaloolise isiku või sündmusega. 

Ka ameeriklased, jänkid, on suures osas väga usklikud. Mitte ükski presidendikandidaat ega poliitik ei julge USAs heita kristlaste üle nalja. Ma ei hakka siinkohal isegi meie lähinaabritest leedukatest ja poolakatest rääkima, kes on samuti katoliiklased. Ja kordan veelkord: Neitsi Maarja on katoliiklikus maailmas elav kujund. 

Tarand ütleb, et peapiiskop Viilma postitused Facebookis ei ole see, millele temasugune riigiametnik peaks kohe reageerima kuivõrd meil on riik ja kirik lahus. 

Ometi näeme ju pidevalt, et Rooma paavst Franciscus tegi endale Twitteri konto ja tema sissekandeid refereeritakse üle kogu maailma. Twitteris on tal seitse miljonit jälgijat. 

Kas tõesti maa, mis kannab Maarjamaa nime tahab maailmas kuulsaks saada Neitsi Maarja tapmise kaudu? Sest just täpselt sellise sõnumi nad selle eksponaadiga maailmale ju saadavad. 

Anton Hansen Tammsaare on "Tõe ja õiguse" teises köites härra Mauruse suuläbi öelnud: "Tema tahab kuulsaks saada, tema tahab Eestimaal jumala tapmisega kuulsaks saada. Mõistate? Esimene jumala mõrtsukas. Selle asemel oleks võinud ta kuradi maha lüüa. Aga ei, kuradit ta ei puutu, vaid kohe jumala kallale, nagu ei pääseks ta muidu kuradile ligi, enne peab jumala eest maha võtma." 

Tegelikult oleks peapiiskop Viilma võinud ERMist sellist eksponaati nähes ka väga vabalt lihtsalt minema kõndida. Võib-olla oleks see toonud ERMi juhid maa peale tagasi.

Hetkel jääb neist küll arrogantne mulje ilma nende köögihankeid ja muud lahti harutamatagi. Aga kui nad juba nii pööraselt ja arvutimängude stiilis ajalugu tutvustavad, siis miks mitte minna sammuke veel kaugemale. Lastele kindlasti pakuks huvi näiteks interaktiivne nõidade põletamine või Klooga koonduslaager. See on ju ka meie Eesti ajalugu...