Hugo Tipner | Milleks meile olümpiaraamat? (2)

Nii harva, kui seda ka ei juhtu, kirjutan kõhklemata alla Postimehe sporditoimetuse juhi Peep Pahvi nädal tagasi Vikerraadio hommikuprogrammis välja käidud mõtetele seoses olümpiaraamatute (muutunud) olemusega. Pahv kirjeldas muuhulgas, kuidas kirjutajaid rõhub ajanappus, ning tõstis esile vajadust huvitavamate, sügavamate tekstide ja filosoofilisemate analüüside järele.

Värskelt ilmunud Rio de Janeiro olümpiaraamatut müüakse Eesti raamatuturu kontekstis ilmselt rohkelt, kingitakse tuttavatele, soetatakse harjumusest. Ja miks mitte! Tegu on ju ilusa traditsiooniga.

Traditsioonid laiemalt kujutavad ainuvõimalikku karkassi, millel ühiskonna väärtushinnangud ülepea püsivad. Siiski ei tohiks unustada, et traditsiooni krampliku jätkamise suhtes tuleks olla kriitiline, esitada küsimusi seoses otstarbekuse ning aja- ja energiakulu mõttekusega.