Seinäjokiga kõikvõimalikud autasud võitnud Mihkel Aksalu: mul ei ole sellest meeskonnast kuskile kiiret

Tõsi, veel eile hommikul oli õhus variant, ent Aksalust ja SJKst saab kahekordne Soome meister, kuid liidrina viimasele voorule vastu läinud Mariehamn alistas kodus 2:1 Tampere Ilvese. Too tulemus ei jätnud pealinnas omavahel madistanud HJKle ja SJKle kullašanssi, ent suutnuks tiitlikaitsja 0:0 viigi asemel riigi aegade edukaimat klubi võita, saanuks eestlane Õhtulehele poseerida hõbedase autasuga.

Lisaks pronksile õnnestus SJKl tänavu võita klubi ajaloo esimene karikas. Kevadises liigakarikafinaalis kaotati penaltitega Lahtile ning Meistrite liigas piirduti ühe vastasseisuga, sest 2. eelringis alistuti koondskooriga 2:4 Valgevene tšempionile Borissovi BATEle. Aksalu hindab hooaega tubli neljaga.

„Hooaja keskpaigas olime 8. positsioonil, aga lõpus mängisime tiitli peale. Viimased üheksa kohtumist püsisime kaotuseta, väga ilus tagasitulek!“ põhjendab Aksalu oma hinnangut. „Karikavõit oli väga magus. Liigakarikas on liigakarikas, see ei anna otseselt klubile midagi, vaid on pigem hooajaeelne treeningmängude süsteem. Arvan, et võib üldpildis rahule jääda.“

Kogu perega õnnelik

Ta lisab, et suurt osa satsist, sealhulgas Aksalut ennast, seob klubiga kehtiv leping ka järgmisel hooajal. See muutvat SJK väljavaateid tuleval aastal taas tiitlile mängida oluliselt suuremaks. Võimalikule talvisele klubivahetusele 31aastane saarlane ei mõtle. Eks näis, kui keegi kosja tuleb.

„Mul ei ole kuskile kiiret sellest meeskonnast,“ lausub nelja aasta eest Seinäjoele kolinud Aksalu. „Meil on väga hea staadion, väga hea treenerite meeskond ja väga head omanikud. Liigatase on piisav selleks, et mängida heal tasemel jalgpalli. Olen pikka aega klubis olnud, tunnen uhkust selle klubi üle, samuti tunnen endal suurt rolli.

Väga loodan, et sel klubil läheb hästi. See on olnud pikka aega minu koduks. Nii elulises kui jalgpalli mõttes. Olen kogu perega Seinäjoel õnnelik.“

Meeskonna kaptenit ei kõiguta ka pilk auhinnariiulisse, kust vaatavad vastu kõik võimalikud autasud, mille nimel Soomemaal vutti taotakse. „Aga siis, jumal hoidku, peaks paljudes riikides pooled mängijad 25aastaselt jalgpalli ära lõpetama, sest nad on kõik võitnud,“ vastab Aksalu ajakirjaniku provokatsioonile.  

„Järgmisel hooajal on nii mõnedki uued mängijad, kõik algab jälle nullist. Euroopa seiklus tuleb jälle… Arvan, et tuleb huvitav aasta. Kas või selles plaanis, et mida HJK tegema hakkab. Kaks aastat tiitlita ei ole nende klubis väga hea tulemus.“

Paar mängu jäävad kripeldama

Aksalu kaitses lõppenud liigahooajal SJK väravat 31 korda 33st võimalikust. Seejuures 12 mängus hoidis ta oma puuri puutumatuna. Mehe enda sõnul olevat see rahuldav. Ei midagi imelist, lihtsalt rahuldav. „15ga oleks tiitli võitnud,“ arvab ta. „Selles mõttes jäävad paar mängu natuke kripeldama.“

Kümnendi alul vaevles Aksalu seljavigastuse küüsis, mis päädis 2011. aasta suvel lõikusega. 2012. aastal ajas ta tasapisi taas jalad alla ning viimased neli hooaega on olnud vankumatu SJK esikinnas. Ka tervis pole enam alt vedanud.

„Paar pisivigastust oli, aga ei midagi tõsist,“ sõnas ta tänavuse hooaja kohta. „Kolme aastaga peaaegu 100 mängu klubi eest, arvan, et tipp-topp.“

Kolm hooaega ühes liigas on kindlasti piisav aeg, et anda tolle tasemele adekvaatne hinnang. On’s Soome koht, kuhu (noored) eestlased võiksid kodumaalt pürgida?

„Õnneks või kahjuks on asja probleem ikkagi see, et keegi peab sind ootama ja tahtma. Arvan, et Soomel endalgi on väga palju häid noori mängijaid. Igas meeskonnas käib väga tugev võitlus nende kohtade peale. Esimestes seitsmes-kaheksas meeskonnas on palju häid välismaalasi, kindlasti ei ole lihtne siia pääseda. Aga kel, võimalus, soovitan siia tulla. Arvan, et see on väga hea kogemus.“

Nädalakese veedab Aksalu veel Soomes, sest SJK hooaja lõpetamine toimub järgmisel pühapäeval. Seejärel naaseb ta kodumaale, et valmistuda rahvuskoondise kogunemiseks.