Kristjan Tiiriku näide – parem olla Tammekas legend kui tippklubis mutrike (1)

374 mängu ja 139 väravat Tammeka esindusmeeskonna eest räägivad iseenda eest – Tiirik on Tartu jalgpallis A ja O, kuningas ja legend. Pole siis ime, et elav legend, kelle jalgpallisaapad pandi sümboolselt tänavu suvel avatud Sepa jalgpallikeskuse nurgakivi sisse, saab laupäeval suurejoonelise lahkumismängu. „Aitäh, Tirka!” saavad fännid veel hüüda mehele, kes jookseb Tammeka eest kodusel Tammal meistriliigas viimast korda väljakule.

Ilmselt mängis tema puhul rolli otsus end ühe klubiga pikalt siduda: hakkas ju Tiirik Tammeka trennis käima 1992. aastal ning on teinud seda, putsakott õlal, väikeste pausidega juba 24 aastat. „Praegustes tippklubides on legendistaatusesse tõusmine keerulisem. Parimad eestlased lähevad sealt ruttu välismaale ja eestlaste asemel võivad Tallinnas tegusid teha hoopis välismaa jalgpallurid. Eesti jalgpall vajab tegelikult väga siinsamas aastast aastasse mängivaid n-ö kohalikke kangelasi. Nagu Tiirik Tammekas või Akimov Tarvases ja nii edasi. See on ka sõnum meie või Paide poistele – tõuske tati ja tahtejõuga oma satsis tegijaks, siis jõuate ka välismaale. Ei ole nii, et hakkan tööd tegema alles siis, kui jõuan suurde klubisse,” mõtestab Tirka fenomeni Tammeka tegevjuht Kalle Paas.

Tundub, et hooaja lõpus on 34-aastane vanameister Tirka taas supervormis, sest nädal tagasi oli just tema Sillamäel peetud kohtumises võidu sepistaja: Tiiriku värav ja väravasööt aitasid Tammeka 2:1 võiduni. Pole kahtlust, et laupäeval kell 19 teeb ta elu kibedaks tiitlit jahtival Nõmme Kaljul.

Kristjan, kas praegu on mõtted juba laupäevase mängu juures või tuleb tõeline tunne ikkagi mängupäeval?

Pigem olen vaid mõtteid mõlgutanud, et ahah, nüüd ongi käes viimane mäng Tamme staadionil. Vahetu emotsioon tuleb muidugi mängupäeval, kui ma staadionimurule astun. Siis tekib arusaam, et selles rollis ma järgmisel aastal enam ei naase. Laupäevane kohtumine Nõmme Kaljuga jääb mu viimaseks kodumänguks ja võtan sellest positiivses mõttes maksimumi.

Mängijale on see kahtlemata suur au, kui klubi korraldab lahkumismängu, igaüks sellist võimalust ei saa.

Loodan, et mängule tuleb võimalikult palju publikut. 100 koondisemängu pidanud koondislased saavad endale lahkumismängu, aga kõik Premium-liiga sama masti statistikaga ja minust paremadki mängijad sellise au osaliseks ei saa. Ütleme nii, et võib-olla on minu seotus Tammekaga natukene teistsugune – pikemaajalisem ja emotsionaalsem. Igal juhul on tore, et selline mäng tuleb.

Kas Tamme staadionile mõeldes on just siin emotsioon laes?

Jaa, kindlasti! Kõik need aastad, mis olen Tammeka esindusmeeskonna eest mänginud, olgu siis esiliigas, Premium-liigas või teises liigas, on kõige tähtsamad olnud oma fännid ja publik. Nad on meid sõltumata resultaadist toetanud. Eesti konteksti arvestades on meil alati publikut olnud. See just motiveerib mängijaid, et inimesed leiavad tee staadionile ja trotsivad külma ilma. Kõik kokku sunnib kahtlemata rohkem pingutama, sest tahad pealtvaatajatele pakkuda head emotsiooni.

Mul on olnud au saada osa Tamme staadioni arendusprotsessist. Kui olin noor, oli seal püsti veel vana tribüünihoone, mis millalgi maha põles. Vahepealsetel aastatel oli staadionil vaid kergtribüün, alles nüüd on Tamme staadion välja ehitatud. Algusest lõpuni on olnud eriline tunne siin mängida, sest kõik on hoopis teistsugune kui kuskil mujal.

Milline hetk karjäärist tuleb esimese asjana kõige eredamalt meelde?

Esimese asjana meenub ikkagi see, kui Tammeka tõusis Premium-liigasse. Võitsime esiliiga, see oli eriline hooaeg (hooajal 2004 – toim). Meeskonnas olid kõik Tammeka enda noored ja kasvandikud. Teenisime meistriliiga koha auga välja, sest võitsime ka liiga. Muidugi on olnud veel konkreetseid mänge, näiteks meenuvad omaaegsed Tartu derbid Tartu Merkuuri vastu. Igast hooajast meenub midagi huvitavat.

Kas tagantjärele on kahju, et omal ajal liideti kaks meistriliiga klubi Tammeka ja endine Merkuur ehk Maag? Efekti sellest ju ei tekkinud, sest alles jäi üks meeskond. Tartu derbi aga kadus.

Kui vaadata suurt jalgpalli, siis igasugused derbid on alati intrigeerivad ja pakuvad inimestele huvitavaid emotsioone. Ikka on kahju, et niimoodi läks. Võib-olla olid toona need sammud paratamatud, et Tartu jalgpall suudaks mingit moodi jätkata. Publiku ja spordi seisukohast olnuks muidugi põnev, kui Tammeka ja Merkuur jätkanuks eraldi.

Kas midagi jääb karjäärist kripeldama ka?

Kui selle nurga alt rääkida, siis minu puhul on ehe näide, et kahte asja ikkagi korraga teha ei saa. Kui tahad milleski hea olla, siis tuleb pühenduda ühele ja teha seda korralikult. Ma räägin olukorrast, kui pärast sõjaväest naasmist tegin otsuse keskenduda haridusele ja Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnale ning jätkata paralleelselt mängimist. Loomulikult oli mul mingil hetkel ambitsioon saada parem leping, aga minu enda panus ei olnud selleks nii suur ja reaalsus oli, et jäin Tartusse.

Kas Eesti tippklubid tundsid mingil hetkel teie vastu huvi?

Konkreetset pakkumist ei tulnud, et nüüd siin sellised tingimused ja minek. Aga mingit huvi ikkagi tunti. Sellega asi piirduski.

Tagantjärele võib vist siiski öelda, et toonane sõjaväest tulles tehtud otsus oli hea, sest saite Tammekas kõvasti mängida ja haridus on ka olemas?

Loomulikult, olen absoluutselt rahul, et keskendusin paralleelselt haridusele. Ma sain Tammekas treeneripraktikat ja töötan praegugi treenerina. Võib nii öelda, et mul on kindlasti pehme maandumine. Peale selle on toonane otsus andnud mulle võimaluse nii pikalt jalgpallis olla.

Kas Tammekal on ründajad olemas, kes teie lõpetamise järel väravalöömise rolli üle võtavad?

Nagu öeldakse: loodus tühja kohta ei salli. Ma loodan, et siinkohal peab see igati paika ja juba järgmisel hooajal on Tammeka ridades uus mängija, kes võtab väravalöömise vastutuse enda peale. Ma ei kahtle, et meie noortes on potentsiaali. Ma ei nõustu sellega, et kui mina enam ei mängi, siis väravaid ei lööda. Loodan, et keegi lükkab selle väite juba järgmisel hooajal ümber.

Tartu jalgpalli probleem on see, et kui noored pead tõstavad, siis hakkavad pealinna tippklubid neid kohe üle meelitama. Mis oleks teie soovitus, kas Tammeka noortel tasub esimesel võimalusel minna kohe tippmeeskonda või saab ka Tammekas areneda?

Kuna olen iga päev seotud klubi juhtimisega, siis saan öelda, et siiani on Tartu suurim probleem selles kontekstis olnud väljakud ehk noored on paratamatult vaadanud Tallinna poole, kus on paremad tingimused. Nüüdseks on Annelinna kunstmuruväljak renoveeritud ja valmis on ka Sepa staadion. Puudu on küll sisehall, aga loodetavasti tuleb tulevikus ka see. Seega on tingimused peaaegu samad, mis Tallinnas.

Peale selle tegeleme klubis üsna intensiivselt noorte karjääri planeerimisega ehk suhtleme mängijatega ja proovime leida neile kõige sobivamad valikud. Märgates kellegi arengu pidurdumist, tuleb astuda samm edasi, et mängija saaks anda endast maksimumi, tema karjäärile oleks see parim valik. Aga proovime vältida olukorda, kus noored tõttaksid esimese asjana kohe Tallinna, praegu nad seda väga enam ei tee. Tammekas saavad nad mänguaega ja neil on olemas kõik võimalused areneda.

Millal saab Tammekast meeskond, kes mängib igal hooajal medali peale?

Me töötame selles suunas ja julgen öelda, et see juhtub viie aasta pärast.

Kas selleks on plaan olemas?

Plaan on olemas, see ei ole õhust võetud lubadus. Lähitulevik näitab, kas see realiseerub, me teame, kuidas peame edasi töötama.

Mõeldes jalgpalli üldise arengu peale, ütleb loogika, et Eesti suuruselt teises linnas võiks ja peakski olema profimeeskond.

Jah. Praegu harrastab umbes kaks protsenti Tartu elanikkonnast jalgpalli, mis on küllaltki suur number. Me peame kaasama neid inimesi, kes ei ole jalgpalliga seotud. Pean siinkohal silmas eelkõige sponsoreid. Tahame leida rohkem toetajaid, et selle varal klubi suurendada, arendada nii sportlikku poolt kui ka suurendada turunduse abil kodupubliku arvu.

Lõpetuseks: neljal pealinna meeskonnal on praegu veel võimalik tulla Eesti meistriks. Keda ennustate tänavuseks meistriks?

Ennustamine on tänamatu töö. Infonetil oli justkui kõik käes, aga viimane viik Transiga andis võimaluse ka konkurentidele. Ausalt, ei oskagi öelda, kes see võiks olla. Aga kui peaks kedagi valima, siis võib-olla oleks huvitav, kui meistritiitli võidaks Infonet.

Hooaja alguses räägiti väga kindlas võtmes, et suurfavoriit on Flora. Kui mõelda Flora tänavuaastastele mängudele Tammekaga, siis peavad nad vist Tammekale „aitäh” ütlema, et ei ole praegu kullakursil?

Mängisime Floraga võõrsil kaks 0:0 viiki ja küllap nad mõtlevad tagantjärele palju kaotuse peale, mille osaks siin Tamme staadionil said (16. septembril alistas Tammeka kodus Flora 3:2 - toim). Võib-olla olid nad meile kõige sobivamad vastased. Meil oli õnne ja nii see läks. Kes teab, ehk suudame laupäeval Nõmme Kaljult punkte võttes kaarte segada ja teha ülejäänud kolmele tiitlijahtijale (Infonetile, Florale ja Levadiale) tee lihtsamaks. Võib-olla on pärast laupäeva tänu Tammekale tiitliheitluses üks konkurent vähem.

---------------------------------

Kristjan Tiirik

Tammeka esindusmeeskonna eest 374 mängu ja 139 väravat.

Liigamängud, liiga, matšid/väravad:

2016 Tartu Tammeka (Premium-liiga) 33 mängu/12 väravat

2015 Tartu Tammeka (PL) 32/9

2014 Tartu Tammeka (PL) 33/13

2013 Tartu Tammeka (PL) 36/6

2012 Tartu Tammeka (PL) 11/1

2011 Luunja (II liiga lõuna/lääs) 21/14

2010 Luunja (III liiga lõuna) 16/21

2009 Narva Trans (PL) 13/1

2008 Tartu Tammeka (PL) 35/11

2007 Tartu Tammeka (PL) 34/9

2006 Tartu Tammeka (PL) 33/2

2005 Tartu Tammeka (PL) 31/15

2004 Tartu Tammeka (esiliiga) 26/9

2003 Tartu Tammeka (EL) 27/20

2002 Tartu Tammeka (EL) 28/12

2001 Tartu Tammeka (II liiga lõuna/lääs) 15/20 2000 FC Lelle (EL) 16/1

1999 Tartu jalgpallikool (III liiga) 14 väravat

Allikas : Tartu Tammeka

------------------------------------------

Kuidas Tiirik comeback’i tegi

Tartu Tammeka tegevjuhile Kalle Paasile on Kristjan Tiiriku karjäärist jäänud eredamalt meelde ründaja tagasitulek. Teadupoolest loobus Tiirik esimest korda suurest jalgpallist 2009. aastal. Kolm aastat hiljem tegi ta aga comeback’i. „See oli aeg, kui kõrgliigast veel internetiülekandeid ei olnud. Meie Tammekas tahtsime neid n-ö põlve otsas ikkagi teha. Juhtumisi oli esimene prooviülekanne just augustikuisest Flora ja Tammeka mõõduvõtust. See nägi välja nii, et Veiko Soo filmis A. Le Coq Arena tribüünilt matši ning saatis selle arvuti ja netikaabli abil Tartusse. Mina olin siis teisel pool ülekande ainus vaataja. Tunnistasin meie ekraaniruudult, kuidas Tiirik üle kolme aasta esimest korda platsile jooksis. Ta kandis veel võõrast särki, millel oli nimi üle teibitud. 15 minutit hiljem lõi tagasi tulnud Tiirik Flora vastu juba värava! Mina juubeldasin Tartus ‒ otseülekande ainsa vaatajana!” meenutab Paas.