VTB Ühisliiga tegevjuht Ilona Korstin: sari jääb rahvusvaheliseks ega muutu Venemaa siseasjaks

Tänaseks 36-aastane Korstin kutsuti kohe pärast mängijakarjääri lõpetamist Ühisliigasse tööle, ta oli eelmise tegevjuhi Andrei Širokovi asetäitja. Tänavu suvel tõusis veetlev naisterahvas ise tegevjuhiks. Millele ta pöörab varasemast rohkem tähelepanu?

"Soovime Ühisliiga arengule anda uue tõuke, muuta liiga kaasaegsemaks, läheneda Euroliiga tasemele. Üks selle sügise võtmesuundi on teleülekannete kvaliteedi tõstmine, liiga pöörab telepildi tootmise erinevatele nüanssidele palju tähelepanu," alustas Korstin.

"Samuti võtsime vastu otsuse korraldada esimest korda liiga ajaloos tähtede mäng. See peetakse 11. veebruaril Sotšis. Tegemist on suure projektiga, sest hommikust saati toimub meistriklass noortele, seejärel meie noorte- ja üliõpilasliiga vaheline tähtede mäng. Ei puudu pealtpaneku- ja kolmepunktivisete võistlus," loetles Ühisliiga tegevjuht.

Tänavu osaleb 13 meeskonda, millisena näeb Korstin aga Ühisliiga tulevikku? "Tegelikult pidi mängima 14 võistkonda, kuid Volgogradi Krasnõi Oktjabrit tabasid raskused ja nad astusid kõrvale. Liiga optimaalse suurusena näeme edaspidi 14-16 meeskonda. Rohkem mitte, sest Euroliigas peetakse varasemast rohkem mänge ning selles sarjas osalevate meeskondade mängukoormus muutuks muidu liiga suureks," vastas Korstin.

Venemaa klubide arv püsib suhteliselt stabiilsena, aastate jooksul on ära kukkunud teised riigid - varem on Ühisliigas esindatud olnud Leedu, Ukraina, Poola, Tšehhi, Soome, Gruusia. "Leedu ja Ukraina klubid on eemale jäänud poliitilistel põhjustel. Näiteks Leedus on küll meeskondi, kes tegelikult tahaksid meie sarjas kaasa lüüa," avaldas Korstin. "Tšehhide Nymburk sattus näiteks majanduslikesse raskustesse. Ühisliiga on huvitatud Tšehhi, Poola, Soome kaardile tagasitulekust. Aeg näitab, mis saab. Tahame, et klubid oleks valikutes vabad, et keegi ei võtaks Ühisliigas mängimist kohustusena või satuks selle tõttu mingi surve alla."

Korstin eitas võimalust, et Ühisliiga muutuks varsti ainult Venemaa siseasjaks. "See liiga loodi ja ehitati algusest peale üles rahvusvahelisena. Aastate jooksul on tehtud ära suur töö ja meil pole plaani välismaistest klubidest loobuda," kinnitas ta.

Ühisliiga tegevjuhi isa Kalju Korstin on eestlane, kes aastakümneid tagasi siirdus õppima toonasesse Leningradi ja jäi Venemaale elama. Ka Ilona Korstin on sündinud Leningradis, ta mängis aastaid Venemaa koondises ja võitis rea tiitlivõistluste medaleid. Side Eestiga on säilinud, aeg-ajalt külastab ta Virumaal elavaid sugulasi. "Lapsepõlves möödusid kõik minu suved Narvas vanaema juures," naeratas Korstin.