TLÜ/Kalevi hooaja õnnetu algus on segu ebaõnnest ning halbadest otsustest, kuid uus tulevane peatreener kavatseb paradigmat muuta (2)

Esimene võit suudeti võtta alles loetud päevad tagasi G4S Noorteliiga vastu, kes reaalselt vaadates päris adekvaatne mõõdupuu siiski pole. Lisaks otsustati tänavu kaasa lüüa eurosarjas, kus pilt oli veelgi õnnetum.

Meeskonna treeneri Raido Roosi arvates on kehvakese alguse tinginud nii valed otsused kui vähene õnn. 

Tuumikut ei suudetud säilitada

Selge on see, et Tallinna Kalevi suguse meeskonna mäng sõltub suures osas välismängijatest. Vaadates puhtalt statistikat, siis möödunud aasta meeskonna kolm parimat skooritegijat olid võõrleegionärid. Võistkonna suur soov oli samu mehi ka tänavuseks hooajaks endale hoida, kuid paraku see ei õnnestunud.

"Palju mängijate vahetusi ja mitte just kõige paremad valikud," kirjeldas Roos meeskonna ebaõnnestunud alguse tagamaid.

"Lootsime ehk liiga palju sellele, et möödunud hooajal sai mingisugune põhi loodud, aga baseerusime välismängijatele suures osas. Paraku neist ühtegi siia ei jäänud ja asjad pole läinud nii libedalt nagu lootsime."

Ühest küljest on see klubile küll meeldiv tunnustus, teisalt aga päris mõru pill alla neelata, kui meeskonna üks liidreid liikus edasi Eesti siseselt. Just nii juhtus Dominykas Milkaga, kes tänavu kaitseb Tartu Ülikooli värve. 

"See on tore, kui sellise mängija leiad, aga samas on ka kahju. Me lihtsalt ei suutnud teda enda juures hoida, huvi oli olemas, aga kõik jäi võimaluste taha," pajatas Roos veidi nördinult leedulase teemadel. 

Samuti jäädi ilma suurepärase viskekäega ja meistriliiga resultatiivseimaks tõusnud Johnny Berhanemeskelist, kes siirdus Hispaania tugevuselt teise liigasse. Ära poleks öeldud ka Thomas Droney teenetest, kelle mitmekesisus kalevlaste mängu rikastas. 

"See liiga oleks olnud väga huvitav, kui me oleks suutnud meeskonna komplekteerida nii nagu see mullu oli. Siis oleksime olnud seal kindlasti palju elujõulisemad," võttis hetkel veel abitreener oleksite teooria abil kokku eurosarja hooaja. 

Ta lisab, et tänavu läksid mängud nõnda õnnetult peamiselt sellepärast, et meeskond on olnud suures muutuste keerises. Otseselt sarjast osavõtmist ei kahetseta, kuid motivatsiooni tõmbas mängijatelt veidi maha küll. 

"Just need kaks Prienai mängu olid kõige hullemad. Saada korralikult 39 peksa, siis on, mille üle mõelda tagasiteel ja samamoodi ka kodus," sõnas Roos. 

TLÜ/Kalevi mäng on muutunud lihtsamaks

Kui hooaja algusest on TLÜ/Kalevist läbi käinud viis võõrmängijat, siis sõelale on jäänud nendest vaid kaks. "Agent müüb alati mängijat nii, nagu oleks ta kõige parem, kes üldse saadavalt on," kommenteeris 32-aastane endine tagamängija, miks asjad sellist rada läinud on.

Seda arvu enam suurendada ei kavatseta. Tõsi, pole veel päris kindel, kas kaks lõpliku jääjat on just Robertas Grabauskas ja Jahmal Jones, kuid suure tõenäosusega küll. 

Võrreldes aasta alguses mõelduga on treenerid pidanud mänguliselt kurssi ka veidi muutma. "Kui me hooaega alustasime, siis valmistusime FIBA Europe Cupiks. Kõik teavad, kuidas meil seal läks ja pärast seda oleme muutunud oma tegemistes veidi lihtsamaks," teatas Roos. 

Ta lisab, et loodeti jätkata taktikaliselt sarnaselt nagu möödunud aastal, kuid võistkonda ei suudetud sama hästi komplekteerida. Siiski ei ole seis lootusetu, sest paljude kaotuste taga ei peitu üldsegi nii katastroofilised numbrid. 

"Positiivseid ilminguid näitab see, et võttes Eesti meistriliiga keskmised kaotused, siis on see meil umbes 4,6. See on hästi masendav tegelikult, et oled justkui mängus, aga samas pole ka. Mina igatahes näen, et liigume paremuse suunas." 

Nagu sportmängudes ikka, siis võidud toovad uusi võite ja sama tendents kehtib ka kaotuste puhul. Kalevil hakkas viltu vedama juba hooaja esimestest mängudest, kui karikasarja jäädi kahe mängu kokkuvõttes alla esiliiga meeskonnale.

"Juba kontrollmängud ja just see esimene karikamäng Betoonimeistriga näitasid, et me justkui ei ole valmis pingutama, mis on nii tähtis aspekt. Eriti tänapäeval, kui võid olla 20 ees ja järgmise nelja minutiga on alles jäänud vaid pluss kaks," meenutas Roos septembrikuus toimunut. 

Kui avakohtumine suudeti võita, siis kordusmängus tuli ka karistus, mis meeskonna treeneri sõnul oli vägagi karm. "See kaotatud mäng seal Soku koolis oli kõige valusam üldse. Mängijad hakkasid ise kahtlema, et kas see, mis teeme on õige või vale."

Vahetus peatreeneri toolil

TLÜ/Kalevi meeskonna vahest et suurim muudatus leiab aset aastavahetusel, kui ametlikult saab Kalle Klandorfi asemel peatreeneriks Raido Roos. Lüke, mis sisuliselt võinuks tehtud olla juba sootuks varem. 

"Kokkulepe on selle aasta viimane mäng ja pärast seda peaksime rollid vahetama," teatas endine tagamängija, millal ta oma esimese tõsise peatreeneri töö saab. 

"Initsiatiiv tuli Kalle Klandorfi enda poolt. Ta ütles mulle, et kui ma kunagi jätan talle mulje valimisolekust seda ametit üle võtma, siis ta selle võimaluse mulle tekitab. Selle nimel ma töötasin," rääkis ta, kuidas asjad nõnda kaugele jõudsid. 

Pole mingisugune saladus, et suur osa Kalevi treeningutest on juba mõnda aega Roosi juhendamisel läbi viidud. Siiski on tähtis, et asjad ka ametlikult korda saaksid. 

"Põhimõtteliselt ongi lihtsalt käsu liini muutus. Enne käis kõik läbi peatreeneri, aga kui nüüd peaksin selleks mina saama, siis mängijad saavad info otse. Muidu päris normaalne ei ole, et abitreener seal midagi kobiseb mängijatega.

Mängijad ei võta seda ka päris nii tõsiselt. Nad saavad ka aru, kes on juhtpositsioonil ja kes teisel kohal. See võtab pigem minult endalt seda respekti ära, kui abitreenerina üritan midagi tohutult selgeks teha," tõi tulevane peatreener välja peamisi erinevusi kahe koha vahel. 

Hetkel viienda kategooria treeneri kvalifikatsiooni omav Roosist peegeldub ambitsiooni ja tahtmist. TLÜ/Kalevi lootsi ametit võtab ta kui suurepärast võimalust end tõestada. 

Kindlasti tahab noor treener muuta meeskonda stabiilsemaks. "Liigume sinna suunas, et oleksime professionaalid. Täna me seda veel täitsa pole. 

Hetkel kaks välismängijat on täiskohaga professionaalid. Kaido Saks kooli kõrvalt, Martin Jurtomile on töö juurest võimaldatud, et saab trenni teha nii palju kui on ette nähtud ja Tiit Talumaa. Ega rohkem nii-öelda professionaale polegi, ülejäänud käivad päeval tööl ja õhtul trennis."

Kuigi võõrleegionäride puhul mängib suurt rolli ka raha, siis loodetakse ka selles vallas siiski samm edasi astuda. "Kui igal aastal lõpetab USA-s ülikooli 10 000 korvpallurit, siis 8000 neist ongi umbes meie hinnaklass. See ring, kust meile mängijaid pakutakse on liiga suur ja tulevikus üritamegi ringi koomale tõmmata, sest tekkinud agendid, kellega hakkab tekkima usaldus." 

Mis saab edasi?

TLÜ/Kalevi hooaeg on saanud küll kohutava alguse, kuid Roosi arvates rong veel kuhugi sõitnud pole. Tähtis on meestesse uskuda süstida, sest paberil paistab võistkond igati konkurentsivõimeline. 

"Arvan jätkuvalt, et me ei tee tee valet asja. Küsimus on selles, mis hetkel ja kui palju sa pingutad. Kui on näiteks kokkulepe, et sa pingutad 3-4 minutit ja küsid pärast seda vahetust, aga mõni mees kulgeb 10 minutit ära ja vahetust ei küsi, siis pole pingutus olnud järelikult nii kõva kui vaja," tõi 32-aastane treener välja lihtsa näite. 

"Nupud on vaja saada õigesse kohta ja korralikult pingutama. Olen igatahes positiivne, muidu ei saakski seda tööd teha, kui mast on pidevalt maas. "

Võit on igal juhul kordades väärtuslikum kui kaotus, olgu see kelle vastu tahes. Nii usub ka Roos, et Audentes noorte alistamine oli neile just vaimselt väga vajalik.

"Ei läinud sellele kohtumisele kindlasti sellise mõttega, et see on mingisugune lihtne mäng. Meil oli seda võitu ja vaja ja selleks ka valmistusime, et mõttemaailm õigesti paika saada."

Järgmine proovikivi seisab Kalevil ees laupäeval, kui sõidetakse külla Pärnule, kelle hooaja algus pole samuti üleliia särav olnud. 8. oktoobril peetud esimeses omavahelises mängus jäid peale Heiko Rannula hoolealused.