Ksenija Balta versus Kelly Sildaru – kumb on Eesti parim naissportlane? (40)
Spordiaasta lõpetab, nagu traditsiooniks saanud, parimate atleetide valimine. Kui nädala alul võttis Õhtuleht luubi alla üliterava konkurentsiga meessportlase kategooria, siis täna vaatleme õrnema sugupoole esindajaid, kus kuldse Kristjani jagavad suure tõenäosusega omavahel kaugushüppaja Ksenija Balta ja freestyle-suusataja Kelly Sildaru. Sel korral palusime endale appi kandidaatide šansse vaagima aastatel 2011 ja 2012 sama autasu koju viinud ujuja Triin Aljandi, teeneka sõudetreeneri Tatjana Jaansoni, kahel olümpial võistelnud endise laskesuusataja Eveli Saue, endise tipptennisisti Maret Ani ja Eesti kergejõustiku grand old lady Eha Rünne.
Aga esmalt Balta ja Sildaru tulemustest. 2011. aastal rängalt põlve vigastanud Balta naases oma meelisala juurde alles mullu, kuid tegi aastate pikkusest võistluspausist hoolimata suurepärase aasta. Ta jõudis kõigil kavas olnud tiitlivõistlustel finaali ning naasis Rio de Janeiro olümpiamängudelt kuuenda, EMilt neljanda ning sise-MMilt seitsmenda kohaga. Tõsi, medalit hiljuti 30. juubelit tähistanud naisel ette näidata pole, ent EMi pronksi kaotas ta sakslanna Malaika Mihambole alles paremuselt teise katse võrdluses.
Noorukesel Sildarul on Baltale vastu panna jaanuarikuine ekstreemspordimaailma prestiižseima võistluse X-mängude esikoht, mis sisuliselt teeb temast pargisõidu maailmameistri (samal ajal toimunud MMil osalesid need naised, kes X-mängudele kutset ei teeninud). Niisamuti lõpetas ta hooaja selle distsipliini maailma edetabeli juhina. Ülejäänud kandidaadid, eelkõige vehklejad Irina Embrich ja Erika Kirpu ning purjelaudur Ingrid Puusta olid samuti väga tublid, ent nende šansid näikse tänavu olevat pigem teoreetilist laadi.
Näiteks meeste puhul oleks ju lihtne lähtuda sellest, et medalid maksavad, aga Kanteri EM-i pronks on siiski palju nõrgem kui Kupperi OM-i 4. koht (Ärge unustage ka seda, et Kupper oli päris viimase hetkeni nii hõbedas kui ka pronksis kinni). Kettameestele pakub aga tugevat konkurentsi ka Rasmus Mägi, kes tuli OM-il kõige raskemal kergejõustikualal kuuendaks, tehes kolm maailmaklassist jooksu ning uuendades kõige tähtsamas jooksus ka Eesti rekordit. Jõuda staadionialal - iseäranis veel sprindis - olümpial finaali, ja lausa esikuuikusse, on väga kõva tulemus, mis ei jää kuidagi alla Kupperi 4. ja Kanteri 5. kohale. Seega: väga raske valik...
Sama moodi ka Balta vs Sildaru. Balta tuli maailma kõige enim vaadataval võistlusel - OM-il - kaugushüppes kuuendaks. See on tipptase! Sildaru aga on näidanud, et ta on juba teismelisena oma alal maailma absoluutne tippude tipp. Isegi kui hindame vaid tulemusi ning jätame kõrvale ühelt poolt Balta imelise sihikindluse ja töötahte - tulla tippu tagasi pärast kogu seda põrgut, mida ta läbi on pidanud tegema - ning Sildaru erialase vilumuse sõltumata oma noorest east, on valik väga raske. Balta kahjuks räägib medali puudumine, kuid võttes arvesse kaugushüppe harrastajate hulka maailmas ja olümpiamängude taset, oli tema 6. koht suurepärane tulemus. Ainust faktorit, mis Sildaru kahjuks räägib, ei saa paraku neiu ise kuidagi mõjutada - kaugushüppega võrreldes on freestyle suusatamine väga noor ala ning seetõttu on ka selle harrastajate hulk maailmamastaabis kordi väiksem. Täpselt nagu Kaia Parve valitsemise ajal oli laskesuusatajate seltskond maailma mõistes palju pisem kui hetkest, mil sellest sai olümpiaala. Tõsi, freestyle-suusatamine on juba olümpiaala, aga siiski.