Mart Kase | Mis on Eesti spordi mõte? Mõned mõtted neist, kes eile auhindu ei saanud (35)

1) Et pakkuda kaasaelajatele / Eesti rahvale emotsiooni ehk rõõmu ja enesekindlust;

2) Et kasvatada terveid inimesi ehk propageerida noorte seas spordi tegemist ning nii paralleelselt kasvatada oma alale ka järelkasvu;

3) Et olla osa Eesti kultuurist, seda mõtlen ma eelkõige rahvusvahelises kontekstis, et teadvustada võimalikult paljudele läbi oma tegude, et Eesti on toredate inimestega vägev vahva riik maailmas.

Panen siia kirja oma Eesti spordi lemmikud (möödunud) aastast, kes eile (pea)auhindu ei võitnud ning põhjendan vastavalt neile kolmele punktile nende tegusid.

Ott Tänak täidab ülitugevalt punktid 1 ja 3. Kuigi WRC on kaotanud kõvasti populaarsust viimase kümnendiga, on siiski uhke värk see, et kruusal on maailma parimaid rallisõitjaid eestlane.

Ott Tänak on juba väga kõva mees rallimaailmas ja see, et kunagi päris täpselt enne ralli algust ei tea, mis välja tuleb, et see muudab talle kaasaelamise värisevalt atraktiivseks.

Ragnar Klavan – täidab ülitugevalt punktid 1, 2 ja 3. Mitte kunagi ei ole maailmas olnud kuulsamat eestlasest (sportlast), kui on täna Ragnar Klavan. Statistika ütleb, et Premier League mänge (ehk Liverpooli mänge Klavaniga põhikoosseisus) näidatakse 212 riigis ehk ca 643 miljonil ekraanil, potentsiaalse vaatajaskonnaga 4,7 miljardit inimest. Eesti võidab Klavanist nagu meeletult. Klavan on rahulik kindel tugev mees, see kõik loob Eestile hea kuvandi.

Ja järelkasvu kohapealt on Klavani panus jalka noortespordi võidukäiku Eestis ka meeletu. Ja Klavani mängude kohta netist artiklite lugemine on ka nagu omaette väike sport.

Kelly Sildaru – täidab ülitugevalt punktid 1, 2 ja 3. Kelly Sildaru on bränd, mis elab oma elu. Suurt vahet ei ole, kas Kellyt ja Tõnist millalgi lähitulevikus premeeritakse ka aasta naissportlase ja treeneri tiitliga, nad on ikkagi rahva suured lemmikud. Elagu lahe elu ja lahe sport. Tegeleda kogu perega kaasaegse spordialaga kõige kõrgemal tasemel ja samas kasvatada oma brändi/kommunikatsiooni, see on nagu meeletu väike start-up.

Ott Kiivikas – täidab ülitugevalt punkti 2. Ott Kiivikas on üks põhisüüdlasi, et eestlased nõnda palju spordiklubides käivad. Loomulikult ei käi kõik inimesed jõusaalis kangi tõstmas, vaid rühmatreeningutel jms, kuid Ott on selle elustiili üks põhijuurutajaid inimeste seas.

On veidi kurb, et siuke aus suur mees ei saa oma karjääri lõpus oma karjääri parimal aastal suuremat tähelepanu. Tema võistlustest ja võitudest lihtsalt ei tea eestlased nii palju.

Võrkpallikoondis – täidab ülitugevalt punkti 1. Sportmängu edule kaasa elamine on hoopis rohkem kui individuaalsport. Eesti võrkpallikoondis ei ole (veel) maailmatasemel, kuid areng on olnud stabiilne ja tugev. Seda on nii hea vaadata, kui tullakse välja ka raskes seisust, sest on saavutatud kindlam sisemine võistkondlik tase ja noored liidrid tulevad esile.

***

Ühesõnaga, Rasmus Mägi loomulikult pani olümpia finaalis megakõva jooksu, aga konkurentsi, edu ja läbilöögi poolest pole see võrreldav Klavani praeguste tegudega. Ksenija Balta hüppas emotsiooniga ja tema tulemus oli väga hea, aga perekond Sildaru oleks juba praegu igatpidi väärt Eesti spordi kõrgeimat tunnustust.

Ehk üldiselt leidke ise endale Eesti spordi lemmikud ning jälgige neid kirega ning samas analüüsige, et mis asja nad ajavad ning mis selle kõige mõte on.

Rasmus Mägi pani olümpial megakõva jooksu, aga konkurentsi, edu ja läbilöögi poolest pole see võrreldav Klavani praeguste tegudega.

— Mart Kase (@martkase) December 27, 2016

Perekond Sildaru on justkui väljaspool Eesti sporti, et küll noored jõuavad veel võita, praegu on vaja suveolümpialt elutööpreemiaid anda!

— Mart Kase (@martkase) December 27, 2016