Marko Kaljuveer ja Lembitu Kuuse (paremal) töötasid koos enam kui 20 aastatFoto: MATI HIIS
Spordivaria
15. jaanuar 2017, 14:11

Marko Kaljuveer: õnneks sai ta vajaliku tunnustuse, õnneks teda märgati. Lembitu oli õnnelik spordireporter

"Õnneks sai ta vajaliku tunnustuse, õnneks teda märgati. Lembitu oli õnnelik spordireporter," ütleb eile meie hulgast lahkunud spordikommentaatori Lembitu Kuuse pikaaegne kolleeg Marko Kaljuveer.

"Mälestusi on tohutult palju, sest tundsime üksteist üle kahekümne aasta. Pidevalt olime välisreisidel toakaaslased: viimati jagasime hotellituba Sotši olümpial. Nägin, kuidas ta töö endast läbi lasi. Ta valmistus igaks ülekandeks põhjalikult, teda iseloomustab eriline täpsus ja fantastiline huumorimeel," jätkab ta.

Marko Kaljuveer tööhoos Foto: MATI HIIS

Kaljuveerile meenub esimese loona, kuidas ta kolm korda sõbra ja töökaaslase 50. juubelit pidas. "Lendasime Sydneysse ja istusime lennukis kõrvuti. Olime juba üle ekvaatori lennanud ja Lembitu sünnipäev jõudis lennukis varem kohale kui Eestis. Ta võttis käepideme seest telefoni ja helistas kodustele. See polnud sugugi odav lõbu. Lapsed laulsid talle telefoni teel sünnipäevalaulu. See oli liigutav hetk," meenutab Kaljuveer.

"Järgmine kord tähistasime sünnipäeva juba Sydney olümpiamängude meediakülas. Kolmas pidu toimus siis, kui Eestisse tagasi jõudsime."

Kaljuveeri sõnul oli Kuuse tõeline loomeinimene, kellel oli tegelikult õrn hing. "Talle läks kriitika väga korda. Lembitu tahtis saada tagasidet, ta isegi vajas seda. Toimetuse juhina oli minu töö teda kiita ja vahel ka ausat kriitikat teha. See oli tema jaoks väga oluline. Tihtipeale olime õhtuti samas hotellitoas ja arutasime põhjalikult tööga seonduvaid asju. Mingis mõttes oli minu roll teda toetada ja aidata. Ta oli üheaegselt tugev ja tundlik," ütleb ta.

"Meil oli tugev toimetus, mille üks keskseid inimesi oli Lembitu. Kõik toetasid üksteist ja moodustasime korraliku terviku. Lembitu oli selle terviku väga tähtis osa."

Kaljuveer rõhutab, et sellise tasemeni jõudis Kuuse ainult läbi suure töö. "Teistmoodi ei ole võimalik midagi sellist saavutada. Televaatajad, sportlased ja kolleegid austasid teda just töötahte tõttu. Lembitu oleks võinud minna sama rada nagu paljud teised: hakata sportlasi kritiseerima. See aga polnud tema loomuses, ta jäi alati positiivseks ja kirjeldas asju endale omaselt. Kui teda ennast kritiseeriti, siis elas ta seda küll üle, kuid asus seejärel tööle, et sama viga ei korduks."

Lembitu Kuuse Kultuurkapitali elutööpreemiaga Foto: Teet Malsroos