Mati Alaver: Lembitu Kuuse ei õppinud ära kellegi peale vihastamist ega karjumist (14)

"Tema elu polnud kerge ega tants läbi lilleaia. Sellele vaatamata oli ta üks positiivsemaid inimesi, keda teadsin. Ma ei tea, kust ta võttis selle positiivsuse, meeletu elujõu ja -tahte. Kas see oli geenides, vanematelt, või tuli mujalt - kooli, töökoha, mingi muu mõjutusega? Ses plaanis ta oli, on ja jääb suureks eeskujuks."

Legendaarne suusatreener märgib, et lahkunutega seoses midagi negatiivset välja ei tooda, kuid tema arvates ei suutnud Kuuse elu lõpuni kaht asja ära õppida. "Esiteks ei õppinud ta kellegi peale korralikult vihastama ja teiseks ei õppinud korralikult karjuma. Ehkki tal oli hea hääl! Meil oli suuremaid või väiksemaid vaidlusi, aga ta ei kasutanud neil kunagi oma seda tugevat häält. Ma ei tea, kas see tuli talle kaasa emapiimaga või oli targa inimese õpitud asi," meenutab Alaver.

Tema sõnul oli Kuuse fantastiline vestluspartner ja hinnatud ka Skandinaavia kolleegide seas. Ta mäletab, kui koondis elas kord telemeestega samas hotellis ning Norra tuntumaid treenereid Inge Braten vestles pikalt mitte oma riigi, Rootsi või Soome, vaid väikese Eesti teleajakirjanikuga. "Nad olid kaks perfektsionisti, kellele suusatamine ja üldse sport olid südameasjad. Ning jututeemat jagus rohkem kui küll.

Lennureisil või sõidul lennujaamast mõnda suusakeskusesse polnud Lembitust paremat reisikaaslast. Ta polnud pealetükkiv ja temaga võis kõigest rääkida. Tema peale võis olla rohkem kindel kui enda peale. Ta oli meelekindla ja ustava eesti mehe musternäide," lõpetab Alaver.