Peterhanseli sõnum Triisale-Meerule: respekt, te olete kõige vingemad mehed! (2)

Võiduka Triisa käest eile värskeid kommentaare saada polnud teps mitte kerge ülesanne – telefon oli mehel Eesti aja järgi hiliste õhtutundideni välja lülitatud. Põhjus oli lihtne: "Eile (laupäeval – toim) õhtul läksime 23.30 magama. Täna ärkasime poolenisti sunnitult 14.30. Nende nädalatega tekkis päris korralik unevõlg, millest nüüd vaikselt lahti tuleb saada."

Magamatuse põhjus on Malle-Moto klassi eripära: kõik tsikli remonditööd peavad sõitjad ise ära tegema. Tegu oli nii Triisale kui ka kaasmaalasele Mart Meerule esimeseks korraks Dakari ralli kõige nõudlikumas klassis sõita ja kuigi mõlemad mehed on varemgi legendaarsel võistlusel osalenud, mängis Dakar neile ikkagi vimkat. "Ausalt öeldes päris nii rasket võistlust ei oodanud. Teadsime, et see tuleb keeruline, aga ei osanud oodata, et ilm selle nii palju hullemaks teeb."

Semu eelkõige moraalne tugi

Tänavu jäeti kaks katset Dakaril sootuks ära – esimene paduvihmade poolt  läbimatuks muutunud teede tõttu, teine piirkonda tabanud maalihete pärast. "Oli õhtuid, kus tuli masinat remontida nii, et sadas padukat, boksid olid täiesti vee all ja õues nii-nii külm. Kohe järgmisel päeval oli 45 kraadi sooja, kõik kõrbes ja töötasid liivatormis," loetleb Triisa teda ja Meerut kimubtanud väljakutseid.

"Aga suurelt kokku võttes olime Dakariks hästi ette valmistunud ja õnnestus tehnikat hoida sellises korras, et ei tulnud suuri remonttöid masinatel ette võtta. Mõned kukkumised olid, aga mitte väga aeganõudvad," lisas motomees, et parimatel päevadel tuli unetunde viis, halvimal kaks.

Rasketel päevadel aitas Triisa sõnul enim lähedaste kohaolek – lisaks heale sõbrale Meerule olid mõlemal mehel tänavu Dakaril kaasas ka armsaimad. "Et kahekesi olime, andis juurde just mentaalselt. Kui päeva lõpuks oled ära sõitnud 800-900 km, sind on piitsutanud vihm ja rahe, oled märg ning muserdatud, on väga hea, kui jõuad boksi ja seal on ees hea sõber, kes sama läbi elanud ja kellega saad sellest rääkida. Ja neiud olid enne boksi kasutamiseks valmis seadnud - hea tunne, kui lähedased on kohal."

Kolm on kohtu seadus?

Kokkuvõttes sõitsid eestlased aga erinevat Dakari – Meeru peamine ülesanne oli kolmandat korda lõpetada, Triisal jahtida Malle-Moto klassivõitu. Lõpuks edestas ta teise koha saanud britt Lyndon Poskitti 2:32.45.

"Kaks tundi pole Dakaril ja Malle-Motos mingi kindel vahe," rõhutas Triisa, et edu turvaliseks ei pidanud. "Mul oli pigem õnne – see vahe tekkis siis, kui teised tegid vea, eksisid teelt või lõhkus keegi tsikli. Nii võib iga kell Dakaril midagi juhtuda – veel viimases mäeahelikus eksid, jääd kinni ja kaks tundi ongi läinud. Enne kui poodiumi nägin, end kindlalt ei tundud."

Lõpuks jõudis Triisa Buenos Airesesse mitte ainult Malle-Moto võitjana, vaid ka tsiklite üldarvestuses kõrgel 30. kohal. "Kui oleksin sõitnud tavalist klassi, siis meie võimaluste juures olnuks ideaalne tulemus 25. koha ümber. Tegelikult läks seekord ikka väga hästi, eriti arvestades, et sõitsime väikese varuga."

Kas hammas jäi sellest eneseületusest verele, et tahaks Dakaril proovida tulemust teha ka kõige kõrgemas tipus? "Miks mitte. Ära iial ütle iial. Mingid asjad jäid küll lahti, aga esmalt tuleb iseendaga nõu pidada," ei luba Triisa võidujoovastusel enda eest otsustada.

Tsiklitel võttis Dakari üldvõidu Sam Sunderland, kes edestas Triisat peaaegu kuue tunniga. Autode arvestuses jäi prantslaste duellis lõpuks peale Stephane Peterhansel, kellele Sebastien Loeb kaotas 5.13.

Eelmainitud on ka mehed, kellest Dakari kontekstis kirjutab maailma spordimeedia. Triisa sellest suurt numbrit ei tee: "Eks staarid sõidavad loomulikult üldvõidule ja suured tehased on rõhu sinna pannud, aga kui Dakari siseelu vaadata, siis kõik staarid käivad Malle-Moto alalt läbi, räägivad sõitjatega juttu ja soovivad edu. Ma ei uskunud, et see austus nõnda suur on – isegi autode võitja Peterhansel tuli meiega rääkima: "Respekt, et te seda teete. Te olete kõige vingemad mehed siin!""