Ütlebki meie peaajule et nii on parem ja me ei teagi varsti enam kuidas oleks parem see elu sest oleme nikotiinijoobes ja tahame seda seisundit jätkuvalt ja oleme näiteks kasvõi ülimalt mures et ei saa Tallinnast Kanaaridele lennates tavapärast nikotiinilaksu manustada
Aga mulle meeldib hommikukohvi sigaretiga ja meeldib suitsu lõhn ja see tegevus ise....hambad on mul ilusad tänini. Suitsusõltlane olen olnud 30a. Ja olen rõõmuga edaspidigi.... mulle meeldib !
Jah, mäletan neid hommikuid hästi koos kohvi ja sigaretiga.Jätsime koos abikaasaga päeva pealt maha ja ei mingeid probleeme.Täiesti mõtlemises kinni, et ei saa jätta. Selle pahe küüsis sai oldud 16 aastat ja nüüd oleme 27aastat prii.Väga meeldiv on kuulda, et jälle keegi loobub.Edu selleks!
Suitsetasin kokku ühegi pausita 30 aastat.Jätsin maha kolm aastat tagasi päevapealt.Probleemideta, isegi imestan siiani,kui lihtne oli tegelikult maha jätta. Võib olla see tubakafirmade jama, et see on nii raske ja ärge proovigegi või kasutage nikotiini plaastreid või nätsu,mis sisuliselt ei võimaldagi nikotiinist loobuda.Tegelikuses on vaja üksnes enesesisendust et ei taha ja nii lihtne see ongi.😀
ka tehtud seda mürki 30 a.aga pausidega, kuna kuu, kuna neli, jne.ja neljal korral jätkasin ikka, sest oleneb keskkonnast aga kui jätsin, siis koheselt, so.15 aastat tagasi.Ikka tulid unenäos ette, et võtsid koni ja tõmbasid, ärgates oli hea meel aga need mürgid tulevad veel 5 aasta pärast ka kopsust ja seepärast sellised uned ka, viimati tuli vist 6-7 a. tagasi.Pärast loobumist u.3 aastat tuli seis selline, et ei talunud enam seda haisu ja kui mõni pani ette, siis läksin minema, vaatas küll, et vist häbematu aga pean neid häbematuteks, kes ei küsi seltskonna käest suitsuluba ja panevad ette selle kõrre.Asi on otsustamises, kui oled otsustanudm siis ka jätad ja kui sõber Tallinas küsis, kas naine teeb, ütlesin, et jaa, siis arvas, et ma ei jäta ka, aga jätsin ikka, lihtsalt otsusta, ja tulemus tuleb.
Mismõttes kuidas?? Ma ei saa juba sellest küsimusest aru, et kuidas sellist asja üldse küsida? Päevapealt jätad maha nii, et sa ei tee enam suitsu. Nagu mis küsimus?
ütleks,et ilu on vaataja silmades,aga tundub üks ääretult südamlik ja meeldiv inimene olema.Jõudu ,jaksu talle oma plikatirtsude kasvatamisel ja kõike meeldivat edasises elus!
Mul on Jussi pärast hea meel. Mul on hea meel igaühe pärast, kes suitsetamisest loobub. Loobusin ise ka. Ja pole tegelikult üldse tähtis mis selle meetodi nimi on või kui palju see maksab. Resultaat on oluline. Kolm kuud on tubli. Mul on nüüdseks juba pisut rohkem kui kolm kuud ja seepärast võtan rääkida natuke asjadest, mis Jussil rääkimata jäid. Mina ei kasutanud Allen Carri meetodit. Ma isegi ei teadnud sellest. Ja ei tea sisuliselt praegugi. Ehk siis niipalju kui seda saates jõuti kirjeldada. Ja ega ta minu meetodist ju niiväga palju ei erinenudki. Suurim vahe on vast selles, et see millest tuleb aru saada, et suitsetamisest loobumine oleks minu jaoks loomulik ja lihtne, jõudis minuni minu enda mõttetöö tulemusena, seda ei pidanud mulle juhendaja seletama. Et mõtted oleks selged ja tegevused õiged, siis mul oli (on praegugi) kolm klauslit enesega kokku lepitud. Nende järgi elades ja käitudes ei ole põhimõtteliselt suitsetamise maha jätmine keeruline. Üks mis kindel, suitsetamisest loobumine on väga isiklik asi. Mitte keegi teine ei saa tunda neid tundeid ega mõelda neid mõtteid mis kõik keerlevad suitsetamisest loobuja peas ja sees. Selle pärast võib loobumist sõbrale küll soovitada, aga seda ei saa kellelgi peale suruda. See lihtsalt ei tööta ja seda ma ka ei tee. Ja oma meetodit ma siin teksti kujul propageerima ja selgitama ka ei hakka, sest ma olen enam kui kindel, see ei jõua niimoodi kohale. Kirjutama ajendas mind tegelikult üks oluline osa suitsetamisest loobumise protsessis, mis mingil põhjusel leidis Ringvaate saate vestluses liiga napi kajastuse. Jussi ja tema juhendaja Henry Jakobsoni suust ei kõlanud kordagi soovitust konsulteerida sel teemal oma perearstiga. Miks see oluline on? See on oluline selle pärast, et inimene muudab oma tervisemudelit väga suurelt. Ja see muutus ei ole ainult ühes – tervise suunas. See jutt, et ma ei hakka näksima midagi ja ma kontrollin oma söömist ja teen natuke ju sporti ka, on küll ka tore aga sellest üksi ei piisa. Sellest hetkest, kui organismil ei ole enam vaja tegeleda suitsetamisest tulenenud tegevustega (arstid oskavad seda osa põhjalikult seletada), on keskmisel inimesel 250kCal üle. Iga päev. Seda peab reguleerima. Või noh, ei pea kui ei taha aga siin on need kilod mis tulevad juurde umbkaudu aasta jooksul. Mitte esimese kolme kuuga. Siis ei ole kõik mürgid veel kehast äragi jõudnud minna. Siis ei ole lõhnadel veel nüanssegi. See kõik tuleb. Aeglaselt. Ja kui selle 250 kilokaloriga ei tegele, siis tuleb see ilu koos kilodega. Muud tähtsat mul polnudki ütelda. Ja tore oleks kui Juss ja Henry ka sellest kuuleks. Ma neid isiklikult ei tunne aga kui keegi tunneb, siis olge head ja öelge edasi. Ahjaa, suitsuvabad inimesed on palju rõõmsamad nõnda et edaspidi kui Juss naljasaates esineb, teeb ta seda pidevalt naeratus suul. Ja rõõmu jätkub kauemaks. Kõigile. Suitsetasin 26 aastat umbes paki päevas, loobusin pisut vähem kui kaks aastat tagasi.
Arst ei tee kilodega midagi. Arst teab kuidas muutused organismis mõjuvad ja kuidas seda protsessi suunata saab ja kui palju seda suunata vaja on ja kuna see teave on iga inimese puhul erinev, siis on seda nö raamatutarkusena pea et võimatu hankida. Pealegi on see nõuanne täiesti tasuta ja seeläbi on selle teabe eiramine väga halb mõte.
kust sa võtad sellist arsti, kes igaühe peenemate muredega nii ninnunännu põhjalikult tegeleb ja et see värk veel tõhus ka on lõpuks. kasva suureks, naiivik. kilodega oskab iga norm täiskasvanu ise ka tegeleda.
Minul ei ole vaja suureks kasvada, ma juba olen suur. Ma ei ole naiivik ja mul on selline perearst. Kõigli, kelle suhtumine ümbritsevasse ja inimestesse on selline sapine nagu sina eeskujulikult ette näitad, on tõenäoliselt probleeme ka perearstiga. Sest no miks peaks perearst tahtma selliste inimestega süvitsi tegeleda. Ei peagi ja ei tegelegi. Kasva ise suureks, võibolla siis saad aru kuidas elu käib. Ja kilodega nagu öeldud peabki iga inimene ise tegelema.
Mul tõesti ei ole vaja enam kasvada. Ja naiivik ei ole ma ühestki otsast. Minul on selline perearst. Ja ma tean palju inimesi kellel on selline perearst. See, kuidas sinu suhtunmine inimestesse ja ümbritsevasse on suurima tõenäosusega hävitanud võimaliku positiivse suhtlemise oma perearstiga, ei tule sulle kasuks mitte kuidagi. Ja probleem ei ole ju perearstis ega muus maailmas. Probleem on ju sinus ja sinu suhtumises. Ja kui sa sellest pole päriselt aru saanud siis oled sa ju ise väga naiivne. Ma tegelikult ka ei taha sinuga siin selle teemal enam vestlust jätkata.
7 aastat tagasi lõpetasin töö laeval ,kui kuivale maale sain ,viskasin ülejäänud suitsud prügikasti ja siiani vaba. Ka alati kui olin puhkusel kodus 4 kuud ei tõmmanud aga kui astusin laeva nii suits ees. Praegu vahel turgatab meelde kui mõnest filmist näen suitsetamist ja teine asi veel unustasin sellega koos ka alkhooli Kaal on küll tõusnud seda ei saa salata aga ka mitte väga hullult.Nii et pea 50 aastat tossasin. Olen enda üle uhke.
Kah mul uudis, jätsin suitsetamise maha üle kolme kuu tagasi, olles enne seda suitsetanud kokku üle 12 aasta. Ilma igasuguse meetodita ja ilma, et peaks kellegile selle eest maksma või midagi selle jaoks ostma.
Tegelikult on kõik väga lihtne. Otsustad, et enam ei suitseta ja enam ei suitseta. Veelgi lihtsam on otsustada, et ma ei hakkagi suitsetama kohe alguses.
Ma 17 aastat puhas, Ainut päeva pealt oligi võimalik. Esimesed pool aastat oli raske. Siis tuli tagasi lõhnade peen tajumine ja enam ei näinud unes ka mitte. Soovitus mahajätjatele - kui väga kisub, võtke kõrval suitsetajalt poolik suits ja nuusutage seda paar korda, hakkab kergem. Petab organismi ilusti hetkeks ära. Tõesti toimis, ise leidsin selle nipi :-) Veel: lugege päevi, kergemaks läheb siis kui saad öelda, ma olen juba näiteks 17 päeva puhas olnud. Lõplikult olin ma endas aga kindel peale seda, kui esimese pummelungi ajal ette ei pannud. Siis teadsin, et saan kindlalt elu lõpuni ilma olla!
Juba seitse aastat olen suitsetamata!20. jaanuar 2017, 22:40
võtke kõrval suitsetajalt poolik suits Kimusin suitsu mingi ca 17 aastat ja siis jätsin päevapealt maha. Kolisin oma laste imeilusasse, tippviimistlusega korterisse elama ja ma ei tahtnud seda lux-korterit haisvaks suitsetada. Rõdu ka polnud ja õue ei tahtnud talvel ronida. Mitu kuud oli metsik piin, hakkasin magusat sööma. Praegugi on veel nii, et kui suitsetajatest möödun, siis hingan korraks, nuusutan ja lähen rõõmsalt edasi, ise õnnelik, et enam suitsu ei taha.
Jätsin maha 20 aastat tagasi19. jaanuar 2017, 21:04
Süda ehmatas ja eluisu tuli. Jätsin päeva pealt kuna motivatsioon oli tugev... Tõmbasin seitsmeteistkümne aasta vanusest saati. Umbes aasta pidasin võitlust, siis läks suitsuisu täielikult üle.
Suitsetasin järjepanu 46 aastat alates 17 eluaastast alates ja ikka u pakk päevas. Jätsin maha päevapealt, sest tahtsin nii ja polnud mingeid piinu. Sest see oli minu oma otsus, mitte kellegi poolt peale surutud.
Jätkuvalt jagan arvamust nendega, kes väidavad,et ainult päevapealt on võimalik maha jätta. Kõik on kinni sinu enda peas. Pole olemas mingeid füüsilisi vaevusi,kõik ainult harjumuse asi. Suitsetasin 33 aastat. Maha jätsin pea 7 kuud tagasi. Kaal siiski tõusis mõnevõrd aga muidu kõik OK. Lihtsalt, visake see junn minema ja hingake täiel rinnal. Edu teile.
Ma olen suitsuvaba olnud viimased 43 tundi.Suitsetanud olen 7,5 aastat,vanust 57 ei tea,ei julge etteennustada aga nii tahaks loobuda,juba tervise pärast.Ja kyi ikka aus olla,siis on selline,,puuduse,,tunne,aju vajaks miskit,veidi isegi,,rahutyse tynne,,Pole üldse head tyndmused aga vaatan,mis ja kyidas homme,täna kindlasti suitsu ei tee,nad mul kotis.
30 aastat suitsetanud,nüüd 15 kuud ilma.Hea kui suudad lihtsalt niisama maha jätta.Mina ülisuurte suitsunälja hoogudega tegin 5 päeva e-suitsu ja seda lubasin endale ainult peale sööki.Kaks esimest nädalat mõtled suitsust 200 korda ööpäevas ja siis hakkab järjest kergemaks minema.
Mulle sobib Mark Twaini meetod rohkem. Ta ütles nimelt: “Giving up smoking is the easiest thing in the world. I know because I've done it thousands of times.”
Ühel päeval tegime sõbraga esimese suitsu, teisel nädalal teise, kolmandal nädalal tegi sõber iga päev suitsu, mina ikka ühe. kolme kuu pärast oli sõber ahelsuitaetaja, mina jätsin maha. Aga ma pole loomulikult mingi näitaja suures plaanis, kõigest tavaline mittesuitsetaja. Niipalju siiski, et ka minu pojad ei hakanud suitsetama.
mina jätsin 12 aastat tagasi maha ja sel sügisel tuli suur tahtmine natuke sigarit tõmmata. Eks ma natuke tõmbasin, 2 cm ja siis viskasin ära. Kartsin küll uuesti suitsetamise algamist, aga täitsa tühi tunne oli ja ei mingit soovi. Kui ikkagi vaim on vabaks lastud, siis pahe uuesti külge ei jää. Aga jah, kui midagi teha sundides siis on kergem uuesti suitsetama hakata.
Eks ta üks vabanduste otsimine ole. Nagu joominegi. Või narki panemine. Kui ikka asja tuumani ei jõua, siis jäädki vabandama. Mina olen paljudest pahedest kas lahti öelnud või üle astunud just sellise meetodiga. Ja aitab. Imelihtne.
KOMMENTAARID (76)