HEITLUS: Üldjuhul ei kuku lauapall pallurile niisama kätte. Mänguvahendi hankimiseks on võidelda ka endast suuremate ja tugevamatega nagu teeb seda pildil Tartu Ülikooli Kristen Meister (vasakul) BC Kalev/Cramo Cedric Simmonsi vastu.Foto: Alar Truu
Korvpall
20. jaanuar 2017, 04:00

SUUR UURIMUS | Kes on Eesti korvpalli parim lauavõitleja?

Teab ju iga korvpallisõber, et ülekaal lauavõitluses võib just tema lemmikule kinkida mängu võidu võtme. Vastastele ohtralt ründelauapalle lubades on lugu aga sootuks teine: kaotuse vältimine võib osutuda võimatuks missiooniks.

Teab ju iga korvpallisõber, et ülekaal lauavõitluses võib just tema lemmikule kinkida mängu võidu võtme. Vastastele ohtralt ründelauapalle lubades on lugu aga sootuks teine: kaotuse vältimine võib osutuda võimatuks missiooniks.

Elementaarne korvpalli ABC ütleb ikka: kui kontrollid oma kaitselauda ja blokeerid vastaseid hästi, on hõlpsam sooritada enamasti lihtsaid punkte toovaid kiir- või poolkiirrünnakuid. Lisaks ei kingi sa vastastele võimalust pall korvi visata. Hoiab tiim raudses haardes aga ründelauda, saavad nad palju kordusüritusi ning näiteks tasavägises kohtumises võib võitja saatuse otsustada üksainus vise.

Kuid mida tuleb lauapallide hankimisel kõige enam silmas pidada? Kas lauavõitluses kehtib mõni noortele palluritele õpetatud reegel? Õhtuleht uuris küsimustele vastuseid Rapla leegionärilt Thomas van der Marsilt, kes on Eesti meistrisarjas ja Balti liigas võtnud mängu kohta kõige enam lauapalle.

Edasi lugemiseks: