"Lembitu, Eesti spordirahvas armastab sind."
14. jaanuaril lahkunud Kuuse ärasaatmisele oli telemajja kogunenud Eesti spordi- ja telemaastiku vägev esindus, kelle medalite ja eetritundide kokkulugemine olnuks väga mahukas ettevõtmine.
Sissejuhatava kõne pidas ETV spordireporter Tarmo Tiisler, kes meenutas Kuuset kolleegina: "Lembitu ülekanded olid nagu etendused, peaosas tema. Eetrist kostunule eelnes teine, hoopis väiksem ülekanne, mis algas umbes 10-15 minutit enne eetrit, kui kõik oli valesti.
Paberid olid vales kohas ja süüdi olid selles muidugi paberid. Arvutil ees vale pilt ja heli paigast ära. Umbes 30 sekundit enne ülekande algust ohkas ta sügavalt. Siis öeldi Tallinnast kõrva, et olete eetris ning kõlas meile kõigile tuttav: tere päevast, lugupeetud spordisõbrad."
Lõpetuseks märkis Tiisler, et Kuuse jaoks polnud kunagi mingi probleem teiste juuresolekul oma lähedastega telefonis isiklikke jutte rääkida. "Heli ja lapsed, te olite Lembitu inglikesed."
"Klapid pähe, mikrofon lahti ja tuld!"
Endine kolleeg Raul Rebane meenutas, kuidas nad ligi 50 aastat tagasi koos Kuusega Rakvere rajooni koolinoorte kergejõustiku koondisesse kuulusid. "Ühel hetkel proovis Lembitu mulle selgitada fiiberteiba toimimise matemaatilisi aluseid. Ma ei saanud midagi aru, aga väga huvitav oli!
On vale ettekujutus, nagu oleks Lembitu teinud otseülekandeid igaviku. Suurde eetrisse sai ta alles 43-aastaselt 1994. aasta Lillehammeri mängude eel ja ajal. Siis sai ta oma isiksuse rahva eest lahti teha, et klapid pähe, mikrofon lahti ja tuld. Ja lõpuni välja.
Selles asjas olid nad Toomas Ubaga väga sarnased, mõlemad kirglikud ja mõlemad lõpuni välja. Mõlemat ühendas ka erakordne huvi suusatamise vastu. Toomas alustas, Lembitu lõpetas."
Lisaks tõstis Rebane esile Kuuse tööd Tour de France’i ülekannete vahendamisel 2013-15: "Lembitu tegi neist ajaloo, kultuuri ja spordi sümbioosi, mis nõuab akadeemilist tausta ja erakordsed oskust. Tema suutis seda."
Leinatalitusel mängiti ETV esimese stuudio suurelt ekraanilt Kuuse säravamaid reportaaže. Andrus Veerpalu 2001. aasta MM-tiitel ja 2002. aasta olümpiakuld, kui sadades tuhandetes Eestimaa kodudes kõlas Kuuse hõige: "See on olümpiavõitja finiš!".
Jüri Jaansoni hõbemedal Ateena olümpial, Kristina Šmiguni võidukas finiš Katerina Neumannova vastu Torino olümpial ning järgnenud Veerpalu ja Šmiguni kullavõidud. Jaansoni ja Tõnu Endreksoni hõbemedalisõit Pekingi olümpial 2008, Eesti võrkpallikoondise esimene võit EM-finaalturniiril (2011 Portugali vastu), Heiki Nabi hõbemedal Londoni ning sõudeneliku pronks Rio olümpial. Lõpetuseks Kuldmikrofoni auhinna üleandmine.
Aga kullavaramusse liigituvate reportaažide vahel meenutati ka Kuuse teist külge. Tal polnud mingi probleem 1996 Kuldse Trio pullilaulule "Kört ja Kama" padutõsise näoga spordireporteri teksti peale lugeda või "Tujurikkuja" sketšisaates purjusujumise Eesti meistrivõistlusi kommenteerida.
Vahva vahepala pakkus ETV reportaaž 22. Jüriöö jooksust 1981. aastal. Tolles klipis polnud Kuuse mitte reporter, vaid legendaarse orienteerumisvõistluse esikohatiimi ankrumehena võidukarika pea kohale tõstja.
Rio sõudereportaaž – elutöötoa pärl
"Lembitu, Eesti spordirahvas armastab sind. Sinu keha on lahkumas, aga sinu vaim oli, on ja jääb meid saatma ning rasketel hetkedel aitama," sõnas Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.
Viimasena võttis sõna suusatreener Mati Alaver: "Ma ei tea, kust sai Lembitu külge perfektsionismi nakkuse, aga tema ülekanded pidid olema parimad ja olidki. Viimati tõestas ta seda Rio olümpial. Tema reportaaž sõudmisfinaalist oli pärl, mis jääb suure meistri elutöötuba alati ehtima."
Läbi leinajate poolt moodustatud spaleeri kandsid Aivo Pärn, Alar Arukuusk, Mati Alaver, Jaak Mae, Tarmo Tiisler ja Rivo Saarna sarga Kuuse põrmuga matuseautosse.
Metsakalmistul sängitati suurmeister puhkama olümpiavõitjate Kristjan Palusalu ja Ants Antsoni kõrvale. Kuuset jäävad leinama abikaasa Heli, lapsed Meeme, Kaupo, Liisa, Leo ja lapselaps Oliver.
