Kuus nippi, kuidas libedatel tänavatel turvaliselt liikuda (10)

tagasi jagati Tallinnas voldikuid, kus oli kirjas et teed on libedad.

Mina sain oma kukkumise piraka kätte uue ehitava Peterburi tee kaubanduskeskuse mäe pealt alla minnes. Keegi laseb liugu ja kerge lumi peal ja olingi sekundi jooksul selja peal, tõsine peapõrutus. Hematoom pole kahe nädala jooksul ära läinud. Ükski ajalehe soovitus ei aidanud mind, läksin ju n.ö. kõnniteed pidi.

Õunakesele kukkumine pole ju paha!

Tegelikult karm teema. Minu hea tuttav kukkus nii 6nnetult kuklaga vastu k6nnitee serva, et sai selgroovigastusese ja on osaliselt liikumisv6imetu. &nneks on lootust, et hakkab ikka uuesti liikuma..."&igesti kukkumine" on hea asi, aga siiski, ega keegi teile patja kukla alla ei pane, kui juhtute 6nnetult kukkuma. Ette vaatame muidugi k6ik, kuhu astume, aga iial ju täpselt ei tea, kus lumemügarike all v6ib peituda ohtlik libedus

mida arvab asjast aga konkureeriva kindlustusseltsi tibi?
kuidas lumega õus jalakäija peaks liiklema? Kas konkurendi soovitused olid piisavad?
oleme eile sündinud, vajame sellist nõuannet.

Ma sõidan talv läbi jalgrattaga ja sugugi pole libe. Teed ka vabad nii, et anna ainult takka.

Enne igakordset keharaskuse toetamist küsige endalt, kas jalg jääb kandma või ei? Kui olete pinna jalge alt kadumiseks valmis, muutub reaktsioon vahetult kukkumise eel väga kiireks ja suudate end tõenäoliselt tasakaalustada. See sarnaneb valmisolekule hoobi saamisega vastu kõhtu. Kui hoop on oodatud, aitavad pingutatud lihased seda leevendada. Teine punkt on, et kärnilise tallaga jalatsid võivad olla väga jäigad, takistades tänavakonaruste täpset tajumist. Ise käisin pehmemate kummitaldadega saabastes. Aga korralikud naeliktallad töötavad ilmselt ka jäikade saabaste all. Kõige kergem on kiilasjääl liigelda hoopis jalgrattaga, eriti otsesuunas. Aga ärge seda järele tehke, sest pöördeid tuleb sooritada hoopis teisiti kui suvel ning sõiduteele ei tasu ka väga tükkida.