Ott Järvela | Darvinism hävitab spordis nomenklatuuri (7)

Maailma spordisüsteem on aga võrreldes interneti-eelse ajaga totaalselt muutunud – infoühiskonna saabumine lõpetas status quo ja võimaldas subkultuuridel vohada. Tulemuseks troopiline spordiparadiis, mille igast sopist piilub vastu kummaline elukas või nähtus.

Darvinism teeb endiselt oma töö ja väetimad surevad välja. Muuseas, see on juhtunud ka meie jaoks hetkel aktuaalses vigur- ja freestyle-suusatamises. 1988 ja 1992 näidisalana olümpiakavva kuulunud suusaballett osutus spordimaailma ökosüsteemis võõrkehaks ja kadus.

Ent vastupidiseid näiteid on palju rohkem. Pildile trüginud uue põlvkonna spordialade tüvi kipub olema sitke ning konservatiivide kirved jäävad nende murdmiseks nüriks. Ei aita ka miski muu ussi- ega püssirohi. 2014. aasta Sotši taliolümpia 98 medalikomplektist 20 jagati välja ekstreemaladel.

Spordinomenklatuuril puuduvad hoovad uute tulijate halvamiseks, sest seda, mis on õige, ehe ja päris, ei kehtesta enam ükski meediaväljaanne, olümpiaraamat ega muu institutsionaalne moodustis, vaid spordist huvituvate inimeste vaba tahe. Tööriistadeks Youtube, Instagram ja Facebook.

Nomenklatuur on ilmselgelt paanikas, sest erinevalt varasemast ei paku olümpiamängud enam darvinistliku paratamatuse eest turvavõrku. Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) president Thomas Bach on aru saanud, et uusi alasid mitte kaasates satub ohtu mängude võime noorsugu kõnetada. Auditooriumita puuduks aga tulu, millele naaldub terve olümpialiikumine.

Kirjeldatud tähtede seis on tõuganud traditsioonilise spordimaailma kannibalismi, kus ellujäämise nimel tuleb mõni liigikaaslane ohverdada. Nõnda kadus maadlus korraks 2020. aasta olümpiakavast. Neil õnnestus küll hea kampaaniaga koht ennistada, aga sarnased olelusvõitlused ootavad lähiaastatel ees mitmeid eakamaid spordialasid. Pikas plaanis pole muutusest pääsu, mis on hea, sest sport peab püsima värske!

Kõik see kehtib ka Eesti kontekstis. Asjad muutuvad, nagu tõestas nädalavahetusel Sildaru ja tõestab alanud nädalal Simple Session. Just Tallinnas peetav ekstreemspordisündmus on veebruaris Eestis peetavatest võistlustest see, mis maailmas rohkem vastu kajab. Mitte murdmaasuusatamise MK-etapp Otepääl.

Eks nomenklatuur proovib muutustele sõrgu vastu ajada, nagu ilmnes 2016. aasta Eesti parimate sportlaste valimisel, kus üleilmse tuntusega Eesti sportlased ehk Sildaru, Ragnar Klavan ja Ott Tänak spordialaliitude seas läbi viidud hääletusel ülikasina saagi said.

Ühes mõttetihedas Facebooki-lõimes öeldi seepeale tabavalt: "Riiklikult finantseeritud spordisüsteem on nomenklatuurne nähtus. Loomulikult ei saa tunnustada midagi, mis sellest väljaspool. Muidu võib tekkida ebamugavaid küsimusi."