Eesti koondise äärekaitsja Markus Jürgensoni koduklubiks on alates möödunud reedest Soome kõrgliiga meeskond Vaasa Palloseura. (Alar Truu)

Eesti jalgpallikoondise äärekaitsja Markus Jürgenson sõlmis reedel 1+1aastase lepingu Soome kõrgliigas eelmisel hooajal neljanda koha saavutanud Vaasa Palloseura klubiga ja sai juba kuuendaks eeloleval hooajal põhjanaabri meistrisarjas mängivaks Eesti jalgpalluriks.

"Sõbrad ja agent kiitsid klubi juba enne siia saabumist ning kohapeal, võib öelda, armusin esimesest silmapilgust," sõnas Jürgenson klubi kodulehele. Õhtuleht vestles äärekaitsjaga ülemineku tagamaadest, ootustest uues keskkonnas ning Soome kõrgliigast üldisemalt.

Markus, ütlesid Vaasa Palloseura kodulehele antud intervjuus, et armusid klubisse kohe esimeste hetkedega ära. Miks ja kuidas see nõnda siis juhtus?

Mulle väga meeldis, kuidas mind siin vastu võeti, koheldi ja riietusruumis, treeninghallis ja kontoripoolel nähtu. Vastuvõtt oli üllatavalt soe ja toetav ning klubi personal andis rohkesti vastukaja.

Olin nii agendilt kui ka kogemustega testijatelt kuulnud, et tavaliselt testimisele saabunutega eriti ei räägita, vaid öeldakse nädala lõppedes, et võtame ühendust. Ning siis tuleb oodata, kas võetakse või mitte.

Aga mul oli testimisnädala jooksul igapäevane dialoog treeneritega. Lisaks on siinne mängu- ja treeningtase minu jaoks paras amps, mida hammustada. Ei ole liiga suur samm edasi, vaid jõukohane.

Aga usun, et ikkagi samm edasi. Ilmselt on Soome liiga keskmine tase nõks kõrgem kui Eestis. Soome liiga esimese ja viimase meeskonna vahe ei ole nii suur kui Premium liigas. Iganädalane väljakutse jalgpallurile on seega keskeltläbi nõks kõrgema nõudmisega.

Too paar näidet selle rohke vastukaja kohta.

Kui jaanuari keskel testimisele tulin, saabus mu lennuk 23 paiku. Peatreener Petri Vuorinen tuli ise lennujaama vastu ja võttis mu auto peale ning ei mingit niisama loba või sissejuhatust, vaid hakkas kohe klubi eesmärke ja plaane tutvustava. Vuorinen on jõhker fanaatik!

Ma polnud ju veel meeskonna liigegi, vaid testitav, kui ta mulle juba taktikat ja teiste mängijate iseloomudest-omapäradest rääkis. Jalgpallijuttude kõrvale mahtus aga ka vabamat suhtlemist. Rääkisime eestlastest, soomlastest ja nende erinevustest. Nalja sai.

Miks siis läbirääkimised venisid – testisid jaanuari keskel, aga lepingu sõlmisid alles 10. veebruaril?

Meie ütlesime asjad A, nemad asjad B ja lõpuks leppisime kokku asjad C. Natuke sai turul oldud, asjad nii käivadki.

Mullu saavutas Vaasa Palloseura Soome kõrgliigas neljanda koha ja kvalifitseerus Euroopa liiga esimesse eelringi. Mis on klubi tänavused eesmärgid?

Eelmise aasta tulemusel on kaks otsa – Euroopasse pääsemise üle ollakse õnnelikud, ent medalist jäädi viimaste voorudega ilma. Mõned olulised mehed on lahkunud. Arvan, et kui suudame sekkuda medalimängudesse, võib lugeda hooaega kordaläinuks. Aga peatreeneri käekiri on minna igat mängu võitma, selles olen raudkindel.

Kuidas kirjeldad oma isiklikke eesmärke?

29aastasel on seda veidi naljakas öelda, aga tahan iga trenniga paremaks minna. Aga sportlane peabki ju nii mõtlema ning eesmärgid olgu utoopilised ja kõrged. Ent lõpuks olen ju meeskonnamängija – eesmärk on nii palju kui oskan ja kõike endast andes meeskonda aidata, sest kui tervel võistkonnal läheb hästi, siis liikmetel ju kah.

Milline on peatreener Vuorineni käekiri? Mida sinult väljakul oodatakse?

Tegu pole teadliku valikuga, aga olen potsatanud kohta, kus mängujoonis üsna sarnane eelmiste Flora-treenerite Norbert Hurda ja Argo Arbeiteri ning koondise endise juhendaja Magnus Pehrssoni ja praeguse peatreener Martin Reimi omale. Äärekaitsja on Vaasas ikka üsna ründav mängija. Aga eks tänapäeva jalgpall ongi sinnapoole liikumas.

Küll aga torkab silma, et VPS proovib ülipalju lühikest maadmööda söötu mängida. Mullu oli klubi pallivaldamisprotsent Veikkausliiga suurim ja võin trennide põhjal kinnitada, et kinnisilmi pikka palli siin taguda ei taheta. Proovitakse olla Soome Barcelona!

Kas see on mängija jaoks meeldiv?

Ütle mulle mõni jalgpallur, kellele ei meeldiks mängida treeneri all, kes nõuab palli hoidmist! Igale jalgpallurile meeldub sööta ja hoida palli, mitte kaitses istuda.

Veikkausliigas ootab sind pea igal teisel nädalal ees mäng mõne teise Eesti jalgpalluri vastu, sest Kuopio Palloseuras mängib Ats Purje, PS Kemis Marek Kaljumäe, Mariehamni IFK-s Andreas Vaikla ja Seinäjoki JK-s Mihkel Aksalu. Mis mõtteid see tekitab?

Natuke elevust ikka! Kui Atsi, Kaljumäe ja Vaiklaga vast igapäevaselt suhtlema ei hakka, sest jäävad veidi kaugele, siis Aksalu on mul ju sisuliselt naaber – Seinäjokisse on Vaasast ainult 80 kilomeetrit. Samas peame suhtlemist vaka all hoidma, sest SJK ja VPSi derbi on korralik andmine!

Aga miks järsku nõnda palju Eesti mängijaid Soome siirdus? Kui Aksalu mängis seal juba varem ja Vaikla saabus Rootsist, siis ülejäänud neli meest – sina, klubikaaslane Marko Meerits, Kaljumäe ja Purje – ju Eesti kõrgliigast.

Võin kohe kinnitada, et põhjuseks pole ühine agent, kel Soomes väga head sidemed. Näiteks minu ja Meeritsa samasse klubisse sattumine on kokkusattumus – meil on erinevad agendid ja sellest, et koos testima tuleme, sain teada alles paar päeva varem. Ent kokkuvõttes tuleb tõdeda, et Eesti ja Soome jalgpalli sidemed on tihedad.

Lisaks, kui tegu pole meganoore ega ülitalendika jalgpalluriga, siis oleks keeruline esimese välismaale tehtava sammuna kõrgema klassiga liigas läbi lüüa. Soome on ahvatlev variant – mõnus ja talutav tase, lisaks kodule lähedal.

Kas Soome on ka majanduslikult ahvatlev variant?

Keskmine töötasu on siin ilmselt nõks kõrgem kui Eestis, aga osad asjad – näiteks autokütus, kinopilet, kodust väljas einestamine – maksavad siinmaal ka rohkem raha. Samas on välismängijatele enamasti toitlustus ja elamine tagatud. Saab elada nii, et kulusid väga palju pole. Eestis võib teenida sama suure palga, aga raha kulub erinevatele pisiasjadele.

Millal on oodata debüüti?

Laupäevases karikamängus (VPS alistas 1:0 esiliigaklubi FF Jaro – toim) olin küll protokollis, aga vahetuspingil mitte, sest taastusin veel haigusest. Uuest nädalast (tänasest – toim) hakkan meeskonnaga harjutama ja järgmine karikamäng toimub 19. veebruaril.

Üheksa FC Floras mängitud hooaja (2008-2016) jooksul võitis Markus Jürgenson kolm Eesti meistritiitlit (2010, 2011, 2015) ja neli Eesti karikat (2009, 2011, 2013, 2016). (Alar Truu)

Jaga artiklit

1 kommentaar

M
Mihkel Espoost  /   16:47, 13. veebr 2017
Sul on vedanud kõvasti,hoia kõvasti töökohast kinni.Peale selle õpi keelt korralikult,hoia silmad lahti.Karjääri lõpedes on ka tasuvaid töökohti,kui oskad midagi teha,ära laiskle.Eesti on ju 2 tunni kaugusel.Kõik ja edu.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis