Mehemürakas Johannes Erm ronib koduste konkurentide toel mitmevõistluse maailma tipu suunas (3)

“Käisin kunagi male laagris. Esimesel päeval hüppasin voodis ja lõhkusin selle ära. Järgmised viis päeva magasin katkisel voodil,” meenutas Erm varajast lapsepõlve seigaga, mis krutskeid täis noorukit tegelikult ilmekalt iseloomustab.

Mitmekesisus, tahe ja positiivne ellusuhtumine on 18aastasest Ermile toonud juba juunioride MM-medali ning 29. jaanuaril sai püstitatud 300 meetri jooksu Eesti rekord. Loodetavasti on see alles millegi ilusa algus.

“Arvan, et just minu aastakäik 1998 on väga kõva,” hindas Tallinna Realkooli abiturient Eesti kümnevõistluse hetkeseisu. Suuresti tänu tihedale konkurentsile on Erm enda sõnutsi peamise arenguhüppe teinud.

“Mina noorena väga tulemusi ei pannud, aga Hans-Christian Hausenberg ning kaksikvennad Sander ja Martin Moldau tegid kõvad margid ette. Tahtsin kogu aeg neist parem olla ja nüüd tuli lõpuks välja,” vihjas 2016 juunioride MMil pronksi võitnud Erm just samale võistlusele, kus ta jättis teiste seas selja taha ka endast 177 päeva noorema Hausenbergi.

Siht kaasmaalase alistamisest pärineb juba ammusest ajast. “Kaks aastat tagasi üks isa tuttav küsis mult, et millal Hausenbergile ära panen? Ütlesin, et kahe aasta pärast. Kogu aeg olen sinnapoole pürginud.”

Nagu elu näitas, läks lubaduse täitmisega aega vähemgi, kui algselt välja reklaamitud. Seda, kas tegu oli juhusega või on noorena Tallinna kolinud noormees sõnapidaja mees, saab teada juba varsti. Uued vekslid on igatahes välja käidud.

“Osad inimesed ütlesid, et ma võiks kohe Londoni MM-normi (8100 punkti – toim) proovida, aga arvan, et see jääb veel kättesaamatuks. Aga usun, et järgmise kahe-kolme aasta jooksul on 8000 kindlasti käes,“ sõnab Erm.

Kuigi viimastel aastatel on tähelepanu kuulunud mitmevõistlusele, ei saa välistada, et lähiaastatel võib Ermi ees oodata sootuks teine kurss.

“Täiesti 100 protsenti kindel pole. Kümnevõistlus vajab väga palju tööd ja järgmise kahe aasta jooksul peaks selguma, kui palju mu keha kõrgel tasemel treeninguid kannatab,” kirjeldas 196 sentimeetrine mehemürakas edasisel sportlasteel otsustavaks saavaid võtmemomente. “Ise loodaks jääda kümnevõistluse juurde.”

Kui aga olude sunnil tulebki midagi muuta, siis kergejõustikust Erm ei eemaldu. “Treener pakkus välja, et saaksin tegeleda 400 meetri tõkkejooksuga. Ei tea, kas mu tõkkeiste paine on kõige parem, aga seda saab natuke arendada. Usun, et kui sellele pühenduksin, siis suudaks alla 50 sekundi kindlasti joosta.”

Sileda staadioniringi parimal päeval 48,17ga läbinud kümnevõistleja jaoks on jooksualad selgeks trumbiks. Näiteks on tal juba kõigil mitmevõistluse jooksudistantsidel (v a 110 meetri tõkked) kõvemad tippmargid kui Mikk Pahapillil.

“2015 esimeses pooles oli mul kubemevigastus ja ei saanud üldse erinevaid alasid teha. Alles suve lõpuks sain ühe 400 meetri jooksu ka teha. Aga samal hooajal sain U18 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel 800 meetri jooksus hõbeda. Seda distantsi muidu joosta ei taha. Sealt sai päris hea jooksubaasi,” avas Erm tagamaid, kuidas tal õnnestus kõvaks jooksumeheks saada.

Enim järeleaitamist vajavad heitealad, kus napib stabiilsusest. “Mul on pikkust palju ja siis on tasakaal lihtsam paigast minema. Mõni trenn saan jalgadega pihta, mõni trenn ülakehaga, aga väga harva saan mõlemad korraga toimima,” rääkis kuulitõukemarki 12.36 omav Erm.