VISA HING: Suusasprinter Peeter Kümmel üritab tervisemurede kiuste tagasi tippu rühkida ja võtab mütsi maha ülipaljude inimeste ees, kes teda poolmuidu aidanud. Foto: Aldo Luud
Talisport
15. veebruar 2017, 04:00

2011. aasta Oslo MMil vabatehnikasprindis 6. koha saavutanud suusataja arutleb avameelselt, miks ihaldatud medal on seni võitmata jäänud.

Peeter Kümmel annab mõista, et suusasprinterite allakäik algas Veerpalu dopingusüüdistusest (46)

„Ma ei kavatse selle vaagnaga piirduda,“ vihjas suusasprinter Peeter Kümmel (34) kuus aastat tagasi, pärast Oslo MMi vabatehnikasprindi 6. kohta plaanile tiitlivõistlustelt medal(eid) koju tuua. Paraku on fakt, et tolle õnnestumise järel pole ta kordagi enam MK-sarjas poolfinaaligi ehk 12 sekka jõudnud. Miks pühendunud spordimehe karjäär just nõnda on kulgenud, seda käis Õhtuleht Kümmeli käest uurimas.

Jõuame vaevu Kümmeli hubases Otepää korteris istet võtta, kui ta 8aastane poeg Simeon, Rally Estonia särk seljas, laotab oma medalikollektsiooni vaikides lauale. Viis uhket autasu, kõik jalgpalliturniiridelt FC Otepää koosseisus. Hiljem ilmub ajakirjaniku ette ka üks karikas, see on võidetud jooksuvõistluselt. Tubli poiss!

„Mina võitsin oma esimese auhinna 12aastaselt, Simeon on 8aastane. Tänapäeval on kõik ootused oluliselt kõrgemad,“ märgib isa Peeter naljaga pooleks.

Kümmelite perepea auhinnakapp on poja omast mõistagi märksa enam pungil, kuid ihaldatud MM- või OM-medalit sealt praegu ei leia. Ega leia ka Lahti MMi järel, sest viimased poolteist hooaega on Kümmel maadelnud müstilise seljahädaga (täpne diagnoos puudub – M.T.), mis ei lase tal enamikke sprindiks vajalikke eriharjutusi teha.

„Mul ei ole selleks hooajaks ootusi, kulutan suurema osa treeningutest tervenemiseks, mitte, et võistlustel kiire olla. Olen natuke säästurežiimil. Lahtisse pääsemine oleks väga suur üllatus ja boonus,“ lausub Kümmel ausalt.

Viimased poolteist hooaega seljahädaga maadelnud suusasprinter Peeter Kümmel piirdus Eesti meistrivõistlustel poolfinaaliga. "Öeldakse, et raske õppustel, kerge lahingus. Mul õppused lonkavad." Foto: Aldo Luud

Eelmisel kolmel hooajal eestlastest enim MK-punkte korjanud kiirsuusataja seisu ilmestab tõik, et mõni tund enne intervjuud piirdus ta Eesti meistrivõistluste vabatehnikasprindis 9. kohaga.

„Võistlen, et spordist mitte väga kaugeks jääda. Viimasel kuul on olnud rohkem positiivseid noote, pikalt ei edenenud paranemine kuhugi. Kui saan kevadeks täiesti terveks, siis tahan valmistuda olümpiaks. Muidu lõpetan,“ teatab 14 aastat tagasi Otepääl MK-sarja debüüdi teinud Kümmel.

Sprindikoondis lagunes päeva pealt

Nagu loo alul kirjutatud, pole Kümmeli Oslo MMi supersõidule jätku tulnud (vt infokasti). Alljärgnev monoloog-arutelu teemal, miks on läinud nii, mitte naa, on kohustuslik lugemine kõigile, kes vähegi Eesti suusatamise käekäigust huvitub. See on siiras, mõtestatud ja otse allikast.

„Oslos oli suusaliit organisatsioonina väga tugev ja hästi sportlasekeskne,“ alustab Kümmel. „Ma tõesti ei pidanud sel hetkel millelegi muule kui spordile mõtlema. Meil oli väga tugev võistkond, sest suur hulk sportlasi sai pühenduda ainult suusatamisele.

Taustajõud olid samuti väga tugevad. Füsioterapeut, arst – kõik olid olemas. Ühtpidi tänu meestele ees, kes olid tugevad tulemused teinud, aga ega me ise ka kehvasti sõitnud. Sel hetkel jäi sprint selgelt Andruse ja Jaagu varju, sest nemad tõid medaleid, aga hooajal 2010/11 sõitsid kaheksa meest sprindis MK-punktidele ja viis neist 20 hulka. Täna paneb see küsima, kas tõesti oli nii? Ei mäletagi enam, osa nimesid ei tunne äragi.

 

Kõik oli selleks seatud, et Oslos keegi õnnestub. See lihtsalt olin mina. Ma polnud kindlasti hooaja alguses trennides kõige tugevam koondises, aga kuidagi õnnestus vorm sinna ajastada.

MMil oli juba dopingusüüdistus Andruse vastu teada. See tõmbas endale tohutu meediatähelepanu ning Norra treener (Björn Kristiansen – M.T.) astus lihtsalt kõrvale, sest ta ei tahtnud end juhtumiga siduda. Põhimõtteliselt kogu sprindikoondis lõpetas päeva pealt eksisteerimise, sest treener, kes kõik üles ehitas ja koos hoidis, läks ära.

Segaduste aeg

Seejärel tekkisid järjest probleemid. Järgmisel aastal polnud enam nii tugevat organisatsiooni. Tuli noor treener (Tanel Ojaste – M.T.), kes kindlasti püüdis ja andis endast parima, aga järelikult polnud ta veel küps. Tanel ei suutnud individuaalsportlaste egosid nii hästi ühendada, et nad üksteist toetaksid. Tulemused järjest langesid. Mina kukkusin poole hooaja peal õla katki ja olin vigastusega väljas.

Peeter Kümmel on seitsmel erineval hooajal olnud Eesti enim MK-punkte teeninud sprinter. Foto: Aldo Luud

Järgnes segaduste aeg. Norra treener tuli aastaks tagasi, aga olid juba rahastusprobleemid. Stress. Kas saab laagrisse? Kas saab füsio? Aga võistlema? See kõik hakkas sööma. Siis tekkisid pinged treenerite vahel.

Sammhaaval kõik lagunes, järsku kukkumist polnud. Homogeenne organisatsioon on kõige alus. Sportlastele tuleb luua õhkkond, et neid oodatakse. Et nad võistlevad ühe Eesti eest ja võistkonnakaaslased toetavad neid. See oli enne superhästi ülesehitatud, ma olen seda kogenud.

Mis on tänaseks alles… kas see on tingitud ainult tulemustest? Tohutult on muutunud ka kontseptsioon, kuidas sponsorid sportlaseid toetavad. Vanasti oli ainuke meediaväljund logo sportlase dressil.

Täna on sotsiaalmeedia, sisuturundus… Ma olen ise ettevõtja. Kui kaalun, kuhu raha panna, siis selgelt ei pane ma seda sportlase logo peale. See ei tooda tagasi. Spordiorganisatsioon peab muutuma, et raha tuua. Sponsorit on vaja kuidagi motiveerida.“

Raha(nappuse) mõjust

Kas rahanappuse tõttu on pärast Oslot jäänud midagi tegemata, mis kajastuks otseselt tulemustes? „Raha mõju on suur. Suusatamine on väga kallis sport. Määrimine, suusad, laagripaigad…

Ma võin öelda, mis on muutunud. Oslo aasta ja varasemad, kui olin MK-sarja kuumas grupis, siis oli koondise organisatoorne pool nii hea, et ma ei mõelnud millelegi. Sõitsin autoga lennujaama, reisisin laagrisse. Seal olid broneeritud hotell, söömine ja treeningajad. Hooldetiim tegi suusad trennideks ära. Füsioterapeut oli kaasas. See säästab tegelikult tohutult energiat.

Täna näeb see välja nii. Kui käin võistlustel, võtan tihtilugu oma auto. Sõidan kuhugi. Mõnikord lendan, Soome lähen tavaliselt laevaga. Otsin Airbnb-st korteri, teen ise süüa. Lähen võistlema, vahel registreerin end ise. Vahel tuleb hooldemees kaasa – jumala hea! Vahel olen üksi MKl, siis otsin tuttava hooldemehe Vene koondisest, ütlen „tsau, tee suusad ära!“. Teeb ära. Võistlen ja tulen tagasi. Päris suur erinevus, eks?

Venemaal, Soomes või muudes suurtes suusariikides ei muutu midagi. Koguaeg on sama kvaliteet, sest neil on alati sportlased, kes sõidavad eesotsas. Meil on väike riik, talente ei ole nii palju.

Puudulikud meditsiiniteadmised

Palju ongi selles kinni, kui hästi korraldatakse sportlastele ümbritsev keskkond. Ma ei usu, et sportlased on vähem pühendunud või motiveeritud. Vastupidi.

Lihtsalt ülejäänud maailm, kes täna edukas, suutis juurde panna. Meil vastupidiselt läksid asjad allamäge. Arvan, et sel ajal, kui Jaak ja Andrus võistlesid, määrisid kõik riigid väikestes soojakutes suuski. Määrdeid oli vähem, meil oli füsio ja arst. Piisas. Vahel oli psühholoog ka. Hooldemehi oli piisavalt, vahepeal lausa iga sportlase kohta üks.

Praegu pole arsti, füsio ei käi kaasas. Hooldemehed tegelevad tihti kahe-kolme sportlasega. Oleme ikka väikeses soojakus, sest muu pole lihtsalt rahaliselt võimalik. Kõik taustajõud annavad raudselt oma parima. Selles pole küsimustki. Lihtsalt suurriikide parim on hoopis teine tase. Norra sõidab kohale kahe rekkaga, kus on umbes 25 hooldemeest. Ei ole määrdevarianti, mis jääb proovimata. Nad ei eksi sisuliselt kunagi.

34aastane Peeter Kümmel on suusakoondises näinud nii paremaid kui halvemaid aegu. Foto: Aldo Luud

Sa näed, kui palju tuleb Norrast ja Venemaalt igasugu dopingujuhtumeid. See on ju juhtumite põhjal selge, et kasutatakse dopingut, aga kui suur on maa vahepealsest meditsiinist dopinguni? Meeletu! Meil puuduvad täielikult teadmised. Meil pole Eestis ühtki arsti, kes ütleks „mul on plaan, ma oskan sind kõigi lubatud võtetega aidata, et sa taastuksid kiiremini ja nii edasi“. Meditsiin on kõikvõimas. Ei pea kasutama illegaalseid asju. Olen ise õppinud füsioteraapiat ja ka spordimeditsiini, tean paljutki.

Samuti läheb konkurents aina tihedamaks. Vanasti oli nii, et 10. koht kaotas võitjale minut, 20. koht kaks ja 30. koht kolm. Täna pühi minutiga juba suu puhtaks. Ei saa 30 sisse. Me ei suuda maailmaga sammu pidada, sest kõik on lihtsalt liiga kallis. Kui sa pole ülisuper talent väikeriigist, siis ongi raske.“

Aga lõpetagem positiivsel noodil. "Mõne aasta tagused ikaldused, kus ainult viis meest oli eestikate (Eesti meistrivõistlused - M.T.) stardis, on ületatud. See on positiivne märk, et midagi on tehtud paremini, et täiskasvanuid jääb rohkem spordi juurde.

Täna (möödunud laupäeval EMV vabatehnikasprindis - M.T.) oli ka ligi 40 meest stardis. See võib olla millegi hea algus, sest peab olema mingi hulk inimesi, kelle seast andekad välja tulevad."

Peeter Kümmeli tulemused pärast Oslo MMi
2016/17 – 0 MK-punkti (seni parim koht 51.).
2015/16 – 9 p (22.).
2014/15 – 52 p (19., 22., 25., 28., 22., 18.), Faluni MMi 18. koht.
2013/14 – 50 p (14., 29., 16., 16.), Sotši OMi 52. koht.
2012/13 – 3 p (28.), Val di Fiemme MMi 33. koht.
2011/12 – 63 p (13., 15., 30., 25., 13.)