puht imagoloogiliselt on selline kuvand ülikoolist, mida esindab surnumatja näoga rektor, sõnumiks "ei sammugi vasakule ega paremale õigelt teelt", pehmelt öeldes häiriv. Olenemata antud konkreetsest juhtumist, ega see pole ainuke, mille puhul sellist asja nähtud. Kuidas need asjad meediasse satuvad, on muidugi ka veel iseküsimus.
Päris haige, hingetu ja kantseleiliku aparatšiku tekst. - "Tartu ülikool ei aktsepteeri mistahes ahistamist, diskrimineerimist ega privaatsuse rikkumist," sõnab ta alustuseks. Seevastu paistab, et Tartu Ülikool praktiseerib valetamist, demagoogitsemist ja reeglite rikkumist. Kõigile on ju selge, et ahistatul ei jäänud enam muud võimalust kui pöörduda meediasse, sest ülikool üritas vägisi seda asja kinni mätsida. - "Meil on olemas õppimise ja õpetamise, doktoriõppe ning juhtimise head tavad, ka teadustöö jaoks valmib juhend juba lähemas tulevikus." Ära sa ütle, see on küll põrutav uudis, et ülikoolil valmib teadustöö juhend juba varsti, palju õnne, seltsimehed teadlased! Kuidas saab selline umbjuhmakas olla ülikooli rektor!? Kui Aaviskoo oli omal ajal suur aferist, kes viis ülikooli sisuliselt pankroti äärele, siis nüüd tundub rektoriks olevat lihtsalt tankist, kelle selja taga saavad toimuda kõiksugused afäärid, näiteks ka see raamatukogu ümberehituse afäär.
kelle huvides on ajakirjanduslik lokulöömine selle loo ümber? Asja üle käib kriminaaluurimine, osapooled on ühel nõul, et nende mõlema privaatsust austatagu. Ülikool on käitunud igati korrektselt. Aga ikka on keegi nii kärsitu nagu kaheaastane laps, kohe mitte ei malda ära oodata objektiivset erapooletut otsust. Lapsikus või mingid omad huvid mängus?
kujutad sa ette, või koostasid juhendi! See on tõesti ülimalt nutikas - ikka paberid, ja paberid ja muudkui paberid. Mida paganat see eetikakeskus seal Tartus küll teeb? Koostab juhendeid ja pläägutab niisama? Pigem võiks ülikool loogika kursuse kõigile, ka lugupeetud professoritele, kohustuslikuks teha.
lugupeetud rektor on päris humorist. Kas ülikooli juhtkond on töötajaid, sh nende esindusorganisatsiooni ametiühingut kunagi tõsiselt võtnud? Kahtlen sügavalt, et üksiku töötaja probleemide lahendamist leiavad. Neid pabereid võib ju koostada palju tahes, aga tuttavad on rääkinud, et sealasamas ülikooli raamatukogus on ülemused otsesõnu välja öelnud, et koondamiste eesmärk on probleemsetest töötajatest vabanemine. Kas hr. Kalm teab, et Tartu ülikooli kollektiivleping on sõlmitud viimati aastal 2010? Lahendus pole mitte niivõrd juhendite koostamine, vaid reaalse dialoogi alustamine töötajatega ja nende esindajatega. Juba tehtud vigade tunnistamist oleks vist palju loota?
KOMMENTAARID (11)