Õilme Võro reaktsioon pärast seda, kui nägi tablool numbreid 24,07.Foto: Martin Ahven
Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
19. veebruar 2017, 15:11

VÕIMAS TAGASITULEK: Õilme Võro seljatas raske vigastuse: "Superrõõm on tagasi olla, võimsamana kui kunagi varem!" (1)

Lasnamäe spordihallist käis nädalavahetuse jooksul läbi palju säravaid sportlasi, kuid erilise naeratusega paistis silma sprinter Õilme Võro. Oli ka põhjust: 60 m jooksus sai ta isikliku rekordiga 7,49 Ksenija Balta järel teise koha, 200 m jooksus tõi isiklik tippmark 24,07 kuldmedali.

Seda kõike saavutas Võro olukorras, kus ta sisuliselt terve eelmise aasta rasket tagareite kõõlusevigastust ravis. Jooksma hakkas ta alles novembris, kuid taastusravi jätkub veel vähemalt aasta aja jooksul.

"Superrõõm on tagasi olla, võimsamana kui kunagi varem! Tean, et see kõlab nagu mingi klišee, aga nii on! See tunne on nii-nii hea. Olen hiljem tagantjärele mõelnud, et võib-olla seda aastat oligi vaja. Sain korraks aja maha võtta ja tulla maa peale tagasi," rääkis 21-aastane sportlane.

"Hakkasin targalt treenima, enne tegin kõike rohkem emotsiooni pealt, kuid nüüd võtan asja mõistusega. Kui aga mõistuse pealt tulevad sellised tulemused, siis see toob jälle kaasa imelised emotsioonid."

Õilme Võro 200 m finišis. Foto: Martin Ahven

Ka ravimine on treening

Kas Võro oli sunnitud mingi aja spordist täiesti eemal olema? "Sportlased ei saa kunagi jalgu seina peale visata. Vigastuse ravimine on omaette treening, mis koosneb väga spetsiifilistest harjutustest. Neid hakkasin tegema kevadel ja pean siiamaani tegelikult mõningaid asju jälgima. See jääb mind saatma veel aastaks. Kui ma seda ei jälgi, siis püsib oht, et vigastus tuleb tagasi," selgitas Võro.

"Ma ei saanud teha ühtegi kiiremat liigutust, mis hõlmaks tagareie võimsat tööd. Peaaegu aasta aega ei saanud ma kordagi sprintida. Novembri keskpaigas sain alles jooksma. Olen tõsiselt üllatunud, et nii kiiresti end taas tööle sain. Arvasin, et aju unustab ära, kuidas jalgu kiiresti liigutada. Aga võta näpust: tuli kohe meelde."

Reied keeldusid koostööst

Tegemist on pigem harvaesineva vigastusega. Võro selgitas, et tegelikult tundis ta end hästi, kuid reied lihtsalt keeldusid kiiresti liikumast. "Mõlema tagareie kõõlustes oli põletikuline protsess. Tekkis ülepinge, mis vähendas reite töövõimet nii palju, et nad ei olnudki võimelised kiiresti liikuma. Ma küll üritasin, kuid nad ei teinud koostööd.“

Ravi võib kesta veel pikalt. "Tegemist on passiivse vigastusega. See võttis palju aega, kuid pole veel lõppenud. Kõõluste ravi on väga pikk protsess, kuna ainevahetus on seal niivõrd aeglane. Lihasevigastused paranevad näiteks tunduvalt kiiremini."

Võro sõnul on ta õnnelik inimene, kuna sai kiiret ja professionaalset abi. "Õnneks mul on väga head nö koostööpartnerid. Mu ümber on inimesed, kes armastavad oma tööd ja teavad täpselt, mida nad teevad. Treener Janno Jürgenson on ka füsioterapeut ja tema sõber Mati Arend tegeleb sarnaste asjadega igapäevaselt. Abi oli lähedalt võtta. Mind jälgivad oma ala spetsialistid. Selle võrra on mul muret vähem ja saan rahus oma asja teha."

Õilme Võro kiirgas rahulolust. Foto: Tiina Kõrtsini

Suveks eesmärgid paigas

60 m jooksus jäi Belgradi sise-EMi norm kõigest 7 sajandiku kaugusele, kuid see Võro sõnul kripeldama ei jää. "Korraks käis EMi mõte peast läbi, kuna olin niivõrd võimu täis. Tegelikult otsustasime, et talvel ennast ikkagi täiesti tühjaks ei pigista. Minu jaoks oli juba see suur boonus, et üldse natukene jälle võistelda sain. Mul läks lõpuks niivõrd hästi ja olen väga rahul. Kõiki kaarte ma veel lauale ei pannud, järgmistel aastatel jõuan ka tiitlivõistlustele. Usun, et see on vormistamise küsimus."

Suveks on Võrol kindlad eesmärgid paika padnud: "U23-vanuseklassi EMil tahan mõlemal distantsil (100 ja 200 m - toim) finaalis joosta. See on reaalne eesmärk."