INTERVJUU | Algo Kärp: me ei süsti, suitseta ega tarbi alkoholi, aga ajakirjandusest jääb mulje nagu me oleks väga õudsed tegelased siin Eesti riigis (59)

"Hooaja kehvem sõit kindlasti," tunnistas võitjale Martin Johnsrud Sundbyle 4.52 kaotanud Kärp. "Täielikult väsinud, täiesti tühi. Miks väsinud? Miks tühi? Ei tea. Eks sattus kehv päev pärast mägedest allatulemist, nagu ma natuke enne võistlust kahtlustasin.

Aga et nii kehv ja lihas tühi, see oli kummaline. Mul olid lausa krambid rajal. Olen harjunud maratone sõitma, tavaliselt ei tule sealgi krampe. Täna tuli 15 kilomeetris. Ütlen ausalt, oli tõsine tegu, et üldse lõpuni jõuda. See ei olnud kindlasti võistlemine, pigem väga kehv kiirustreening. Ma ei taha uskuda, et ma nii kehvas seisus olen."

Nii et õhtul kodus on mõtteainet kõvasti?
„Jah. Kaks viimast aastat on olnud Eestis väga raske tipptasemel suusatamist teha. Tänane päev oli minu jaoks väga masendav, loodan selle kiirelt ära unustada, kuigi see on ilmselt raske."

Raskuse all pead silmas ilma või kogu seda alaliidu jama?
"Alaliidu poolt pigem. Alaliit ei soosi praegu tippsuusatamist. Ei taha väga halvasti öelda kellegi kohta, aga midagi head ka öelda ei ole. Minu tänane sõit peegeldab hästi suusaliidu juhtivate figuuride seisukohta meie suhtes. Meie tulemused on väga okeid, arvestades suusaliidu panust."

Kui palju või vahe nad panustavad siis?
"See hooaeg on panus null. Nad pigem takistavad, mitte ei panusta. Kurb on praegu jah. Aga ma ei süüdista enda tänases seisundis suusaliitu. Tänu Team Haanjale, mille üks loojatest ma olin, olen saanud teha palju kvaliteetsemaid ja paremaid treeninguid kui tänane tulemus oli. Kindlasti pean MMil suutma oluliselt paremini sõita, tänane ei ole reaalne tase."

Kuuldavasti Team Haanjal vahendeid jagub, et ikka mingil tasemel ettevalmistus ära teha.
"Nii ongi. Oleme saanud minimaalse ettevalmistuse teha. Merko ja Toomas Annus on meeletult panustanud. Kõik Team Haanja liikmed on saanud miinimumprogrammi ära teha. Aga suusaliidu poolne psühhoterror on õudne.

Paraku jääb meediast mulje, et Team Haanja veab vägikaigast. Seda on nii valus lugeda. Sport on vabatahtlik ja tore asi. Me ei süsti, suitseta ega tarbi alkoholi, vaid teeme ühiskonna jaoks positiivseid asju. Aga ajakirjandust vaadates on tunne, nagu me oleks väga õudsed tegelased siin Eesti riigis.

Üsna raske on end psühholoogiliselt kokku võtta. Enne igat võistlust käib selline psühhoterror. Ka enne Otepääd oli. Olime laagris ja juba liiguvad jutud peatreeneri (Jaanus Teppan - M.T.) poolt, et Algo ja Aivar (Rehemaa) ei pea Eesti meistrivõistlusi tähtsaks. Seda on kurb lugeda.

Peatreener pole minuga sellest sõnagi rääkinud. Ainult nii palju, et enne laagrit küsis minu plaane. Need ma talle avaldasin, siis polnud tal selle kohta midagi halvasti öelda. Ega tohikski olla. Ta teab, et läksime MMiks maksimaalset vormi koguma.

Valisin enda jaoks kõige lollikindlama plaani, aga tema väidab meedias, et need mehed ei ole huvitatud Eesti meistrivõistlustest, vaid laagerdavad Itaalias."

Praegu ilmselt ei ole väga hea aeg olla Eestis suusataja?
"Ei ole jah. Rahvas võiks ka natuke toetavam olla. Suusatajatest mitte keegi ei ole rahul oma tulemustega. Teeme nii palju trenni, kui võimalused lubavad ja anname oma parima.

Mul on ka pere kodus. Viimasel kahel hooajal olen suusarajalt kogunud rohkem negatiivseid emotsioone kui asi väärt on. Pere ees võlg ainult kasvab. Lapsed kasvavad poolenisti isata, sest ma olen kuskil laagris. Tagasiside meedia, õigemini rahva poolt on ka selline nagu ta on. Inimesed võiks olla toetavamad ja mõistvamad.

Tippsporti on vaja meeletult panustada, aga ka siis tuleb 20st üks mees, kes teeb häid tulemusi. Tean, et olen olnud oluliselt parem ja oma parimatel võistlustel tipule üsna lähedal. Kahel viimasel hooajal on läinud vahe suureks. Raske on alla anda, kui tead, et võimed lubavad enamat."

On see põhjus või probleemide allikas teada, miks tulemused on alla läinud?
„Ei ole sellist ühte põhjust. Kui teaks, teeks teistmoodi. Rahast on nõme rääkida, aga sellest hakkab asi pihta. Tippspordis ei ole pisiasju. Maailmas leidub tippharrastajaid, kes saavad paremini ettevalmistuda kui meie praegu. Teiste riikide eelarved ainult kasvavad, sportlaste jaoks tehakse ette-taha kõik ära.

Meie aga oleme võrreldes tippajaga selgelt allamäge läinud. Ma ei eeldagi, et eelarve peaks olema suurem kui Andruse, Jaagu ja Kristina tippaegadel, aga praegu on suusaliidu eelarves suusatamise rea peal 0 eurot. Võite ise arvata, kui palju 0 euroga ära teha annab. Mul on ainult mu eratoetajad ja Team Haanja toetajad.

Kõik hakkab suusaliidust pihta. Organisatsioon on vaja paremini toimima saada, leida rohkem sponsoreid. Meil sisuliselt puudub juunioride ja meeste koondis. On küll nimed paberil, aga mingit koondist ei ole. 

Lõpuks jõuame muidugi treeningu juurde, et kas oleme õigesti treeninud? Olen treeninud nagu oma parimatel aastatel. Kas ma oleks selle pealt pidanud paremini sõitma, on iseasi, aga kindlasti mitte nii kehvasti."

Kas ja kui palju jääb meditsiinipersonali taha?
"Meil ei ole arsti. Team Haanjal on massöör ja Eestis saame arstiabi, aga laagris arsti ei käi. Pole vereuuringuid, mis pidevalt meid jälgiksid. Need on meeletult kallid, pole võimalusi."

Aga ilmselt peaks ja võiks olla?
"Loomulikult peaks. Aga täna on suuremad asjad paigast ära, see on Eesti koondise juures üks viimaseid asju, mida paika panna.

Seega tuleb pärast MMi mõelda, mida ja kuidas edasi?
"Loomulikult. Olen pärast kaht eelmise hooaega teinud muid juhutöid, et paar kuud hakkama saada. Järgmisel OMil on minu põhidistants 50 km klassikat, millega tahaks karjäärile punkti panna. Aga vaatame pärast MMi ja seda hooaega, kas pean vaimselt vastu. Eesti suusatamises peab palju asju muutuma."

Hüva, tänud ja pea vastu, Algo!
"Küll ma pean."