Juhtkiri
19. veebruar 2017, 19:44

Juhtkiri | Aktsiisitõus paneb maapoed kinni? (16)

Valitsuse kavandatud alkoholiaktsiisi tõstmine on andmas oma esimesi vilju veel enne, kui hinnatõus on poodidesse tarbija rahakotti õieti mõjutama jõudnudki – suur poekett flirdib juba mõttega sulgeda kuus Läti piiri äärset Lõuna-Eesti kauplust.

Poodide sulgemine puudutaks mitte ainult neid, kes ostavad alkoholi odavalt nüüd Lätist Eesti poodide asemel, vaid tuhandeid inimesi, kes jääksid ilma esmavajalike toidukaupade ostmise võimalusest. Kindlasti on poeketi sõnumis sees ka tubli annus usutavat heidutamist, nagu õlletootjatelgi, kelle maalitud mustemad stsenaariumid näevad ette ka tootmise sulgemist, kui rahvas veab poole siin joodavast õllest sisse Lätist.  

  Kui me ei taha tegutseda stalinistlikul põhimõttel – kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad -, siis riigil peavad olema ka abinõud kõrvalmõjude kompenseerimiseks kui mitte ettevõtjate, siis antud juhul vähemalt elanike jaoks, keda ähvardab toidupoeta jäämine.  

 Mõjutada lätlasi, et nad tõstaksid alkoholiaktsiisi sel määral, et meie inimesed seal enam ostmas ei käiks? Kuid nii nagu meie pole veerand sajandi jooksul reageerinud Soome riigi nurinatele nende vodkaturistide jaoks peibutavalt odava alkoholi hinna tõstmiseks, nii pole ka Läti riigil erilist huvi meilt neile voolavatest maksumiljonitest loobuda.  

Kuni Läti riik oma makse meie soovide järgi ei tõsta, siis mis saaks poodide sulgemise järel neist piirialade elanikest, kel autot pole? Valla sotsiaaltöötaja hakkab abivajajaid Lätti poodi vedama? Majandusliku loogika järgi oleks see õige samm, kui Läti poed asuvad lähemal ja ka muud hinnad on seal odavamad kui meil. Eesti riigi maine seisukohalt illustreeriks see mitte ainult alkoholiaktsiisi-, vaid ka regionaalpoliitika läbikukkumist. Pettunud rahvas koliks piirialadelt ka linnadesse, vastuvoolu võimuliidu kavale riigiasutused Tallinnast välja viia. Hakata maksma rahvale ääremaadel elamise toetust või kehtestada poepidajatele maksusoodustused?

Et selliseid küsimusi praegu esitada tuleb, kõneleb riigi suutmatusest ette näha oma sammude mõjusid ja vajadusel ka kompensatsioonimehhanismid välja töötada.

Selge on vaid, et kui hingitsev maapood sulgetaks, siis tõenäoliselt igaveseks ning pärast võimalikku maksupoliitikamuutust keegi uut poodi avama enam ei tõtta.