Jose Calle ChangFoto: JONATHAN NACKSTRAND
Talisport
24. veebruar 2017, 09:01

Oma muljeid jagasid Õhtulehega ka Tonga ja Brasiilia suusatajad!

ÕL LAHTIS | 40aastasena suusatamise avastanud Ekuadori mees: see on ülim nauding! (5)

Küllap on kogu Eestimaa (või vähemalt kõik spordisõbrad) näinud internetis ringlevaid tragikoomilisi klippe eksootilistest suusatajatest, kes Lahti MMile vürtsi lisavad. Õhtuleht püüdis pärast eilseid sprindivõistlusi kolm suusaspordi mõistes kummalist päritolu sportlast kinni ja kuulas nende lugu. 

Olgu märgitud, et kõikide suusatajate nägu oli vestluse ajal laia naeru täis. See, et nad parematele sõna otseses mõttes kalendriga kaotasid, ei morjendanud neid mitte üks raas.

Bruna Moura, Brasiilia (vabatehnikasprindi 79. koht, kaotust eelsõidu võitjale Maiken Caspersen Fallale 50,01 sekundit)

Endise mägiratturi Moura (22) jaoks oli suusatamine pääsetee tagasi spordi juurde. Nimelt avastati tal nooruspõlves südameprobleem, mis sundis ta kaheks aastaks spordi juurest eemale. 

Ent tema vana treener, Jaqueline Mourao oli suusataja (võistles samuti eile Lahtis ja oli Mourast ligi 6 sekundit kiirem) ja kutsus teda oma kliinikusse, et murele lahendust leida. Ühtlasi proovis ta seal esimest korda rullsuusatamist. 

Ala hakkas talle niivõrd meeldima, et tervisemure kadudes võttis ta ühendust Brasiilia lumespordi liiduga. "Nad andsid mulle võimaluse ja nüüd olen ma siin ning võistlen maailma parimatega. Olen kirjeldamatult rõõmus," õhkas brasiillanna, kelle esimene kontakt lumega oli 2014. aasta augustis. 

Bruna Moura Lahtis. Foto: Reuters / Scanpix

Kuivõrd Brasiilias on lumega kehvad lood, treenivad sambamaa suusatajad enamasti rullidel või joostes. Vahel käiakse Euroopa võistlemas ja lumel treenimas.

Mida sõbrad ja pere eksootilisest hobist arvavad? "Nende arust on see hullumeelne ja imetlusväärne samal ajal. Neile meeldib mu hobi väga. Nad paluvad alatihti pilte ja videoid, kuidas ma suusatan. Lahtist pean neile koos maailma parimatega pilte saatma. Naudin suusatamist väga!"

Makeleta Stephan, Tonga (sprindi 105., kaotust Fallale 3.15,29)

Saksamaal elavast endisest maratonijooksjast sai suusataja kaks aastat tagasi, mõni nädal enne Faluni MMi, kus ta samuti osales. Ja seda üpris veidral moel. Nimelt jäi ta Tonga spordiametnikule ühel pikamaajooksu võistlusel silma ning värvati sisuliselt kohapeal suusakoondisesse. 

"Ütlesin, et kui te kedagi teist ei leia, siis võin ju proovida," pajatab Stephan kahe aasta tagust lugu. "Nüüd naudin suusatamist täiel rinnal ega peatu iial!"

Stephani, kel silmanähtavaid raskusi suuskadel liikumisega, eesmärk on pääseda Pyeongchangi olümpiale.

"Pere ja sõbrad on mu üle väga uhked. Ma olen ainuke naine oma riigist, kes julges seda ala proovida," sõnab ta.

"Teised Tonga inimesed, ma arvan, ei kujuta ette ka, mis asi see suusatamise on. Ma näitan neile küll pilte, aga nad ei adu, kui raske see on ja kui palju jõudu tuleb tõusudel kasutada." 

Jose Chang Calle, Ekuador (sprindi 147., kaotust Sergei Ustjugovile 1.59,08)

Calle on Ekuadori suusatamise isa. Tema asutas sealse suusaliidu ning oma saavutuse üle uhke. 43aastase lõunaameeriklase sõnul on tema kodumaal ei rohkem ega vähem kui kaks suusatajat. 

Kui näiteks norralased piltlikult öeldes sünnivad suusad jalad, siis Ekuadori mees ei teadnud veel 40aastasena, et säärane ala üldse olemas on. Tema maailm muutus, kui ta Norrasse kolis ja televiisorist Sotši olümpiat nägi.

"Avastasin telekast, et on olemas selline ala, mis norralastele meeldib. Ostsin kohe suusad ja proovisin. Suusatamine on ülim nauding. Võistelda on ka vahva, aga minu jaoks on parim tunne see, kui suusatan üksi metsas ja lihtsalt naudin elu. See on parim!" räägib Calle elurõõmsalt.

Jose Calle Chang Foto: JONATHAN NACKSTRAND

Nagu Tonga neiul, on ka temal missioon teha ajalugu ja pääseda esimese Ekuadori suusatajana Pyeongchangi olümpiale. "Selleks pean 10 km peal ligi 8 minutit kiirem olema," teab Calle rääkida.

"Mul on neli last, lippan trenni siis, kui ma parajast mähkmeid ei vaheta. Olen eluaeg sport armastanud. Tegelesin vanasti jalgpalli, korvpalli, tennise ja surfamisega. Olen rannikult pärit."

Callegi märgib rahulolevalt, et lähedased on tema valikute üle uhked. "Mitte ainult pere, aga paljud Ekuadori inimesed arvavad, et see on vinge, et 43aastane mees proovib noorte vastu võidelda.

Sisuliselt ükski ekuadorlane ei tea, mis see suusatamine on. Meil on küll 6000 meetri kõrgune mägi, aga seal ei saa suusatada. Meile meeldib jalgpall."

Vestluse lõpetuseks lausub ta, et loodab ühel päeval ka Eestisse suusatama tulla. Elame, näeme!