Ott Järvela | Ranieri vallandamise tõttu pole Leicester enam eriline, vaid tavaline

Aasta aega tagasi hakkas spordimaailmas võimust võtma "egas ometi" tunne, mis iga nädalavahetusega üha võimendus, kuni kulmineerus absoluutse ekstaasiga 2. mail, kui Leicester City võitis Inglismaa jalgpalli meistritiitli.

Kirjutasin toona: "Leicester City triumf on kaasaegse tippspordi kõige uskumatum muinasjutt, mille kütkestavuse seletuskiri on lihtne – nende edu lunastab unistamise. Ükskõik kellel, ükskõik millest, sest kui juhtub midagi nii absurdset, et pruugitud jalgpallurite leiubüroost kokkukraabitud Leicester City meeskond edestab 38 mängust koosneva hooaja jooksul kõiki pururikkaid ja staaridest kubisevaid Inglismaa tippklubisid (Manchester City, Chelsea, Manchester United, Arsenal, Liverpool), on kõik võimalik.

Leicesteri edu taga on sportlik õnn ja kõva töö, aga ennekõike geniaalne idee itaallasest peatreeneri Claudio Ranieri peas, kes on suutnud meeskonna vaimu läbi terve hooaja ülimalt meisterlikult ja täpselt häälestada. Leicesteri edu on ju vaimu triumf võimu üle."